Vähki tekitavad suitsetamine, liigpäevitamine ja alkohol
Tervisliku eluviisiga on võimalik vähiriski, nii haigestumust kui ka suremust, oluliselt vähendada. Olulisemad riskifaktorid, millele saame ise tähelepanu pöörata, on suitsetamine, liigpäevitamine (selge nahavähi ja pahaloomulise melanoomi tekkepõhjus) ja alkoholi liigtarbimine. Lihtsad tõed.
Varajased ohumärgid
Vähi varajased ohumärgid, mille puhul peaks kindlasti konsulteerima arstiga, on: kui märkate sõlme või moodustist mis tahes keha piirkonnas; haavandeid, mis ei parane (kaasa arvatud suus); sünnimärki, mis muudab oma kuju, suurust või värvi; uut moodustist nahal, mis kasvab suuremaks.
Samuti ebanormaalset veritsust – olgu see siis pärasoolest või günekoloogiline veritsus, veri uriinis või vereeritus köhides; püsiv koha; püsiv hääle kähisemine; muutused urineerimisel või kõhu läbikäimisharjumuses, näiteks kui see on muutnud sagedasemaks või valulikuks; ka seletamatu kaalulangus.
Mõiste vähk ehk pahaloomuliste kasvajate alla käib haiguste grupp, kus on ühtekokku ligikaudu 100 diagnoosi. Sagedasemad vähivormid on kopsuvähk, jämesoolevähk, nahavähk ja rinnavähk. Naistel on kõige sagedasem rinnavähk, meestel kopsuvähk.
Vähk on geneetiline haigus, mille põhjustavad häired nendes geenides, mis kontrollivad rakkude paljunemist.
Vähi tekkepõhjused võivad olla väga erinevad, kuid arenenud riikides hinnatakse ligi 80%-l juhtudest tugevat seost keskkonnamõjudega – toitu-mis-, sotsiaalsete ja kultuuriliste harjumustega.
Kui haigus on juba tekkinud, on ravi kõige efektiivsem, kui vähk avastatakse varajases staadiumis. Ravi puhul tuleb mõista, milline on ravi eesmärk.
Paljudel haigusjuhtudel õnnestub haigus täiesti välja ravida. Nii näiteks suudab kaasaegne onkoloogia terveks ravida valdava enamiku patsiente, kellel on munandivähk või lümfisüsteemi pahaloomuline kasvaja, osal ka lapseea kasvaja.
Enimlevinud kasvajate korral on progress olnud piiratum. Suurel hulgal patsientidel, kel haigus on juba ulatuslikult levinud, ei ole võimalik seda välja ravida, kuid paljudel juhtudel õnnestub elu pikendada ja/või parandada selle kvaliteeti.
Vähk on krooniline haigus
Tänu kaasaegsetele ravimeetoditele ja ravimitele võib õnnestuda elu pikendada kuid kuni aastaid. Sel juhul tuleb vähki vaadelda kui kroonilist haigust, sarnaselt näiteks suhkrutõvega. Paljudel juhtudel on võimalik vähkkasvaja kasvu kontrollida ja pidurdada ning sageli küllaltki pikka aega.
Maailmas on kliinilistes uuringutes praegu korraga üle 400 ravimi, millest osa osutub suure tõenäosusega efektiivseks ja mõjusaks.
Keemia- ja hormoonravi on suurendanud rinna-, munasarja- ja jämesoolevähi patsientide elulemust ja parandanud ravitulemusi.
Progress meditsiinis üldiselt on parandanud kõigi haigete prognoosi – sellele on kaasa aidanud kaasaegse kirurgia, kiiritusravi, anestesioloogia ja intensiivravi ja diagnostiliste meetodite areng.
Eestis elab 33 000 inimest, kellel on vähki diagnoositud. Igal aastal lisandub 6000 uut juhtu. Peaaegu pooltel kordadel õnnestub haigus välja ravida.
