Vene kogukonna ideoloog
Venekeelse Delfi viimase aja üks aktiivsemaid autoreid on Mihhail Petrov, kelle arvamusartiklid näivad olevat programmilise iseloomuga ja kirjutaja pretendeerivat vene(keelse) kogukonna ideoloogi statuudile. Värskes arvamusartiklis “Vene kogukond: SOS!” väidab ta kohe alguses: “Kogu aja alates iseseisvuse taastamisest oli riigi kõrgemate isikute retoorika suunatud Venemaa vastu.” Autor väidab, et mitte-eestlastele kleebitakse külge solvavaid poliitilisi silte (migrandid, okupandid, kolonistid, uusasukad, muulased, venekeelsed jne). “Puhutakse üles selliseid rahvuslikke iseärasusi nagu laiskus, rumalus, purjutamine,” väidab Petrov, vististi märkamata, et riivas ise inimesi, kelle nimel esineb, kuulutades loetletud pahesid nende rahvuslikuks omapäraks.
“Muulaste, eriti aga venelaste suhtes toimib etnilise taastootmise kärpimise poliitika;” “riik on loonud ja toetab eraldamise süsteemi, mis on kinnistatud erilistes riigi ja muulaste suhteid reguleerivates seadustes; muulaste jaoks on loodud spetsiaalne venekeelne press,” kirjutab autor, lisades, et vene kogukonnale 2000. aastal valitsuse poolt peale surutud lõimumisprogramm oli tegelikult suunatud selle pidurdamisele.
Luua Venemaa koolikett
Mihhail Petrov veenab oma lugejaid: “Poliitika on alati olnud suunatud sellele, et suruda Eestist välja nii palju venelasi kui võimalik, luues nende jaoks nii ebamugavad tingimused kui üldse võimalik.” Ta tuleb järeldusele, et ksenofoobia ja russofoobia väljajuurimine Eesti õigusjärgsete kodanike ühiskonnas ei ole võimalik, kuna “ksenofoobia kui niisugune on rahvuse iseloomu omadus, russofoobia aga on päritud sakslastelt”. Autor näeb väljapääsu vaid lääneriikide sekkumises. Ta nõuab ka “Venemaa kodanike laste kiiremat vabastamist Eesti kooli integratsioonilisest ikkest” ja pakub lahendust: “Nende jaoks tuleb vastavalt Vene Föderatsiooni põhiseadusele luua riikidevahelise lepingu alusel vene lütseumide kett.”
Ansip Jõhvis
Molodjož Estonii kirjutas esmaspäeval põhjalikult sellest, kuidas Eesti peaminister käis möödunud nädalal Kirde-Eestis. Jõhvi kontserdimajas toimunud tseremoonia käigus andis ta pidulikult kätte tunnistused uutele Eesti kodanikele. Ürituse initsiatiiv tuli rahvastikuminister Urve Palolt. Armsal fotol poseerib Andrus Ansip rohkete asjaosaliste keskel nagu õnnelik pereisa.
Suur artikkel on pühendatud ka valitsusjuhi koolivisiidile. Aprillis saab Jõhvi linn 70-aastaseks, praegu elab selles kaevurite linnas umbes 13 500 inimest ja lapsi käib nii eesti kui ka vene gümnaasiumis, mõlemas on peaaegu võrdne arv õpilasi. Vene koolis õpib 623 last.
“Möödunud reedel oldi vene gümnaasiumis juba hommikust saati erutatud – oodati peaminister Andrus Ansipit. Igal vahetunnil jooksid õpilased vestibüüli, et vaadata, kas valitsusjuht pole vahepeal juba saabunud. Isegi need, kellel olid tunnid läbi, ei tõtanud koju. Pole ka ime! Esimest korda Jõhvi vene kooli ajaloos pidi 10.–12. klasside õpilastele andma tundi peaminister ise!” kirjutab Jevgeni Ašihmin, märkides, et Andrus Ansip tuli täpselt määratud ajal saali, kuhu kogunes üle 100 õpilase. Ta suhtles lastega nende emakeeles ja vastas üsna asjalikele ja heatahtlikele küsimustele nii riigipoliitika kui ka tema enda kohta.
Vene tähe heategevusraha
Vesti Dnja kirjutas sellest, kuidas kulutati Venemaa tähe Oleg Gazmanovi Eestis antud heategevuskontsertidega teenitud raha. Selgub, et osteti kuuldeaparaate Teises maailmasõjas Hitleri-vastase koalitsiooni ridades sõdinud veteranidele. Kvaliteetsete Taani seadmete ostmisele läks 68 000 krooni. Üks aparaat maksab 8257 krooni, sellest 3000 krooni annab riik. On ostetud 30 seadeldist, mille jagamine algas eelregistreeritud soovijatele sel esmaspäeval. Need sõjaveteranid, kes Gazmanovi poolt kinnimakstud seadeldist ei taotlenud, võivad saada Eestis toodetud analoogse riistapuu Teise maailmasõja veteranide Tallinna liidu kaudu.
Vene missi visiit
Molodjož Estonii teatab, et möödunud reedel tuli Tallinnasse täiesti ootamatult Miss Universum 2002 Oksana Fjodorova (http://www.oksana-fedorova.ru/photo.php?id=147), et avada vene ikoonide näitus. Oksana oli selle võistluse ajaloos esimene, kes loobus vabatahtlikult tiitlist, et lõpetada ja kaitsta väitekirja, kuna missiametiga kaasnenud hõivatus segas tema teadustööd. Ta tagastas 250 000 dollarit maksnud krooni, korteri Manhattanil ning New Yorgi filmi- ja telekooli stipendiumi. Temast sai telesaate “Head ööd, lapsed” juht ja UNISEF-i lastefondi hea tahte saadik. Fjodorova lahkus Tallinnast, nagu tuligi – peaaegu märkamata –, kuid õigeusu ikoone saab näitusel imetleda kuu aja jooksul.
