ÜRO Rahvastikufondi ametniku Kadi Mändi sõnul on laste surmade puhul eriti kurb see, et enamiku õnnetusi oleks saanud ära hoida. Õnnetusi põhjustab üldine käitumisnorm ja vanemate teadmatus oma lapsi kaitsta, nentis Mänd Eesti Päevalehele.

Vetelpäästeühingu osakonnajuhataja Helgi Lutvei sõnul on tänavu olnud õnnetusi, kus üheaastane ning aasta ja kaheksakuune laps roomasid mööda hoovi veesilmani ja uppusid. "See on vanemate hooletus, nad ei oska ise õnnetust karta ega arvata, et just nende lapsega võib midagi juhtuda," ütles Lutvei.

Lutvei sõnul peab juba seitsmeaastastele lastele rääkima, kuidas tuleb vee ääres käituda. "Loomulikult tuleb õpetada ka ujumist. Sirguv põlvkond aga ujuda ei oska," nentis ta.

Tallinna Lastehaigla peaarst Merike Martinson märkis, et imikute suremusnäit on tänu intensiivravi- ja sünnitusabi paranemisele 7- 8 aastaga langenud 19 promillilt kümnele. "See, millega meie oleme saanud hakkama kaheksa aastaga, on muu maailm teinud kümmekond aastat," ütles Martinson.

Tallinna Lastehaigla ravib aastas 10.000 last, neist traumad moodustavad mõne protsendi. "Erinevalt traumadest ei saa enamikke haigusi ära hoida," sõnas Martinson.

Tallinna Lastehaigla intensiivravi osakonnas sureb aastas 5-6 last, nende surm on seotud traumade või uppumisega.

Martinsoni sõnul saavad lapsed enamiku raskeid traumasid liiklusõnnetustes. "Selle põhjuseks on Eesti distsiplineerimatu liiklus. Olen kindel, et Soomes ega Rootsis ei saa nii palju lapsi liiklusõnnetustes vigastada kui meil," rääkis arst.

Päästeameti avalike suhete juhi Tiit Tambi sõnul on järelevalveta jäämisest tingitud tulekahjudes hukkunud lapsi vähe. Tänavu on tuleõnnetuses hukkunud kaheksa last.

Imikute suremus tuhande elussünni kohta on Eestis 19. Naiste suremus raseduse ajal ja sünnitusel 100.000 elussünni kohta on Eestis Euroopa suurim - 50.