Väikesed, tublid ja väga vajalikud vitamiinid

Kui organism on auto sisepõlemismootor, siis vitamiinid on nagu süüteküünlad.

Nimetus vitamiinid tuleb ladina keelest – “vita” on elu ja “amiinid” valgulised ained. Vitamiinid on hädavajalikud organismi normaalseks funktsioneerimiseks – kasvamiseks, luude ainevahetuseks, energia tootmiseks, immuunsüsteemi normaalseks tööks.

Keemiliselt koostiselt on vitamiinid orgaanilised ühendid, mida vajatakse väikestes kogustes ensüümide tegevuseks ja kogu ainevahetuse korrastamiseks.

Vitamiinid pole toidu asendajad

Teaduslike eksperimentide käigus Tartu Ülikoolis leidis arstiteadlane Lunin 1880. a esimesena, et inimorganism vajab normaalseks tegevuseks veel midagi peale süsivesikute, mineraalide, valkude, rasvade ja vee. Samas pole vitamiinid toidu asendajad – neil ei ole energeetilist väärtust ja need ei sisalda kaloreid. Vitamiinid reguleerivad organismi ainevahetust ensüümide kaudu, olles nende koostisosad. Kui organism on auto sisepõlemismootor, siis vitamiinid on nagu süüteküünlad.

Vitamiinid jaotatakse rasvlahustuvateks (A, D, E, K, Q) ja veeslahustuvateks (B, C, P).

Üldse tuntakse üle kahe-kümne erineva vitamiini. Vähesel määral on inimese organism võimeline mõnda üksikut vitamiini (nt K-vitamiin) inimese seedetraktis soolebakterite poolt ka ise tootma. Paraku jääb neist väheseks isegi hästi töötava soolemikrofloora puhul. Ka on organismi erinevatesse kudedesse deponeeritud kindel varu, mis võimaldab mõnda aega (rasvlahustuvate vitamiinide puhul paar kuud, vesilahustuvate vitamiinide puhul mõni nädal) vitamiinideta läbi ajada.

Põhilised vitamiinid saab segatoidust

Põhiliselt saab inimene vajalikud vitamiinid kätte tervislikust segatoidust. Siiski suurendavad stressirohke elulaad, liigne füü-siline koormus, ealised iseärasused ja füsioloogilised seisundid (rasedus, rinnaga toitmise periood) vitamiinide vajadust. Samuti kipub vitamiinipuudus kimbutama kevad-talvisel perioodil, sest puu- ja juurviljades olevad vitamiinid kipuvad kergesti lagunema. Päikesevaesel suvel tekib kõigil (eriti lastel) D-, A- ja E-vitamiini puudujääk, mis tuleb kindlasti asendada.

Samuti suurendavad vitamiinivajadust pidevad ja pikad põdemised, mille käigus kasutatakse ohtralt antibiootikume. Vitamiinide vaeguse (hüpovitaminoosi) põhjuseks võivad olla suukaudselt ja pika aja jooksul kasutatavad rasedusvastased vahendid. Vitamiinide toime ei avaldu ainult ägedate haiguste vältimises, vaid neil on ka olu-line haigusi ennetav toime.

Vitamiinivaeguse põhjustajad

Siiski on kõige sagedasemad vitamiinide vajakajäämise põh-jused suitsetamine, kohvi, tee ja alkoholi liigtarbimine ning ühe-külgne toit (sageli lausa “rämpstoit”). Ka igasugused toitumisekstreemsused sh taimetoitlus, sest ainult taimsete toiduainete tarbimine ei tule tervisele kasuks. Mõne vitamiini täielikku puudust nimetatakse avitaminoosiks ja selle tagajärjel tekib juba konkreetne haigus – aneemia, skorbuut, rahhiit, kanapimedus.

Vitamiinide liigpruukimine võib esile kutsuda haiguslikud nähud, mis on sageli sarnased sama vitamiini puudusele.

Ei tohi unustada, et väsimus, kehakaalu langus, töövõime langus, peavalu võib olla haiguse, mitte vitamiinipuuduse sümptom.

Vitamiinid

•• on eluks hädavajalikud;

•• vitamiinide puudujääk on kahjulik ja koguni ohtlik;

•• vitamiinidel pole energeetilist väärtust, need pole energiapallid;

•• vitamiinid ei asenda toitaineid ega üks vitamiin teist vitamiini;

•• vitamiinid ei ole rakkude ehituskomponendid;

•• ühtviisi ohtlikud on nii vitamiinipuudus kui ületarbimine;

•• vitamiinide kestvad megadoosid on kahjulikud.