„Vaiksed tapjad” tõstavad pead
Eestis on pead tõstmas viirushepatiidid. 2007. aastal diagnoositi hepatiiti 269 juhul, möödunud aastal juba 304-l. Eriti murelikuks teeb spetsialiste kroonilise B- ja C-hepatiidi levik. Neid haigusi nimetatakse ka „vaikseteks tapjateks”, sest nad ei tekita paljudel juhtudel pikki aastaid mingeid sümptomeid, võimaldades selle aja jooksul paljusid nakatada. WHO hinnangul on Eesti praegu keskmise hepatiidiriskiga riik.
A-hepatiit Egiptusest ja Lätist
„A-hepatiidiga meil praegu probleemi ei ole, aga paljudes riikides on oht nakatuda, sh ka Lätis,” ütleb LTKH nakkuskliiniku osakonna juhataja dr Kersti Kink. „A-hepatiit ehk nakkuslik kollatõbi levib peamiselt mustade käte, saastunud vee ja toiduga, nakatuda võib ka lähikontakti kaudu. See on üks sagedasemaid reisinakkusi, mida saab ära hoida vaktsineerimisega.” A-hepatiiti esineb kõikjal maailmas, enamasti halva hügieeniga Aasia või Aafrika maades, kuid täiesti välistatud pole see ka Euroopa riikides. 2008. aastal olid suured haiguspuhangud Austrias, Slovakkias, Tšehhis ja Lätis. Eestis olid viimased suuremad A-hepatiiti haigestumised 1990-ndatel (1993. aastal 1897 juhtu). Mullu oli haigusjuhte 19, millest 17 juhul toodi nakkus kaasa mõnest teisest riigist, enim Egiptusest (7), aga ka Indiast (4), Taist (2), Lätist (2).
A-hepatiidi viirus võib püsida nakatamisvõimelisena mitu kuud, haiguse peiteperiood on kolm-neli nädalat ning haigus annab tunda väsimuse, iivelduse, oksendamise ja kõhuvaluga, uriin muutub tumedaks ja väljaheide heledaks.
A-hepatiidi vastu võiks end vaktsineerida vähemalt neli nädalat enne reisi. Pikaajalise immuunsuse saavutamiseks tuleb teha kaks süsti 6–12-kuulise vahega. Võib kasutada ka kompleksvaktsiini, mis annab kaitse korraga nii A- kui ka B-hepatiidi vastu. Eluaegse immuunsuse tagab kolm süsti (teine ühe ja kolmas kuue kuu pärast).
Vaktsineerima peaksid ka viimase hetke reisijad, kel on sõiduni kolm-neli päeva. „A-hepatiidi puhul hakkab esimene süst kaitset andma juba nädala jooksul – nii on vähemalt pool reisist natuke turvalisem. Meie nakkuskeskuses on asi väga hästi korraldatud, pole vaja kindlat aega kinni panna, tulge kohale ja laske end ära vaktsineerida.”
Salakaval B-hepatiit
Märksa tõsisemaks probleemiks peab dr Kink B-hepatiiti, mis on samuti viiruslik maksapõletik, aga levikutee on teine. B-hepatiiti põhjustab viirus, mis levib vere ja kehasekreetide kaudu. „B-hepatiit hakkas meil levima koos HI-viirusega eeskätt narkomaanide seas, aga kandus kiiresti üle ka teistele elanike rühmadele. „Seetõttu hakati Eestis 2001. aastal B-hepatiidi vastu vaktsineerima ka imikuid,” selgitab dr Kersti Kink.
„B-hepatiit on kaval haigus, peiteperiood võib olla kuni kuus kuud ja pooltel täiskasvanutel kulgeb nakkus oluliste sümptomiteta. Ainult neljandikul on klassikaline hepatiit: kõrge palavik, nahk ja skleerad lähevad kollaseks jne. Üks haiguse kulu võimalus on viiruse kandlus, kus haiguse antigeeni kandja on alguses ise kliiniliselt terve, kuid 10–30 protsendil võib kujuneda välja krooniline hepatiit. Kui inimene pole poole aasta jooksul haigusest paranenud, on tegemist kroonilise maksapõletikuga, millest omakorda võib areneda maksatsirroos või -vähk.”
Et B-hepatiit on väga kergesti nakkav, soovitab dr Kink ka täiskasvanutel end vaktsineerida. Nakkuse saamiseks ei pea olema hüperseksuaalne või narkomaan, nakatuda võib ka juhupuutel, nt kui tõttate tänaval õnnetuse korral kellelegi appi ja vigastate end. Ettevaatlik peab olema ka tätoveeringute tegemisel, koos hepatiidiga võib saada raskeid nahamädanikke. „Krooniline B-hepatiit on väga raskesti ravitav, aga õigel ajal vaktsineerimine kaitseb 100%.”
WHO andmetel on maailmas üle 350 miljoni kroonilise B-hepatiidi kandja.
Vaktsineerima!
•• Praegu kestab igasügisene kampaania, mil saab paljudes polikliinikutes vaktsiinidoosi paarsada krooni soodsamalt.
•• LTKH nakkuskliinikus on A+B-kompleksvaktsiini soodushind 415 kr, täiskasvanute
A-hepatiidi vaktsiin maksab
330 ja laste oma 195 kr doos.
•• Hepatiidivaktsiin on enamasti väga hästi talutav, kõrvaltoimeid praktiliselt pole. Inimesed, kes põevad kroonilisi haigusi, peaksid kindlasti end hepatiidi vastu vaktsineerima, et kaitsta oma maksa.
•• Täpsem info www.vaktsiin.ee
