Keskkõrvapõletik on kuulmekile taha jääva kõrvaosa põletik. Kui haigus kulgeb kergelt, siis see  ohtlik pole. Harva ja üksikutel juhtudel kaasnevad keskkõrvapõletikuga tüsistused ja need võivad olla ohtlikud.

•• Millised on tüsistused?

Tüsistuseks võib olla kuulmislangus, haiguse muutumine krooniliseks, nibujätke- ja ajukelmepõletik.

•• Mis põhjustab keskkõrvapõletikku?

Enamasti tekitavad keskkõrvapõletikku ülemiste hingamisteede viirused – tekivad ninaturse ja limaeritus. Kuulmetõri kaudu levivad turse ja põletik keskkõrva, mille õhustatus on häiritud. Kui tursefaas kestab kauem, lisandub sinna bakteriaalne põletik. Vahel on põletik kohe mikroobidest tingitud. Bakteritest tekitab kõrvapõletikku kõige sagedamini pneumokokk, aga ka Moraxella catarrhalis ja Hemofiilus influenza.

 •• Kuidas haigus märku annab?

Tavaliselt kõrv valutab. Palavikku võib esineda, aga ei pruugi. Alati ei kulge haigus valuga. Sageli arvavad vanemad, et kui laps katsub kõrva, on tal kõrv haige, kuid enamasti see nii pole. Keskkõrvapõletikku haigestunud väikelaps võib olla rahutu, ta ei pruugi küll nutta, aga ta ei saa näiteks magada, sest tugev valu segab.

•• Kuidas põletikku ravida?

Tähtis on nina limast puhastada. Ninaturset saab alandada apteegi käsimüügis olevate ninatilkade, aerosoolide, nohusiirupite või -tablettide abil. Vajadusel ja bakteriaalse põletiku kahtlusel on näidustatud ravi antibiootikumidega. Ägeda kõrvavalu puhul andke valuvaigistit, nt paratsetamooli. Väikelapsel, kes tabletti ei võta, saab valu vaigistada ravimküünalde või suspensioonidega. Kindlasti ei tohi kõrva tilgutada viina, kampripiiritust või muid nn kõrvatilku, sest need võivad kõrvaarstide hinnangul kahjustada kuulmekilet. Kõrvatilgad on kasutuses kuulmekäigupõletike korral, juhul kui arst neid retseptiga välja kirjutab.

Ka ei maksa kõrva soojendada nn sinise lambiga, sest lamp soojendab väliskõrva pinda vaid kuni poole sentimeetri sügavuselt. Sellest pole kasu keskkõrva-osale, mis asub 1,5–2 cm sügavusel pea sees. Teiseks – iga põletikuline koht, mida soojendatakse, suurendab põletiku mahtu. Keskkõrvas aga pole suurenenud mahul kuhugi minna, see kas murrab läbi kuulmekile välja või murrab kuulmeluukestesse, andes raske tüsistuse nibujätke põletiku või meningiidina.

Ka ei panda kõrva vatitroppi, sest kuiv vatt ärritab kuulmekäiku. Vahel on võimalik, et kuulmekäigu mikroskoopilise vigastuse kaudu viiakse omaette infektsioon kuulmekäigu seina ja saadakse lisaks veel kuulmekäigupõletik.

•• Millal on haiguse kõrghooaeg?

Keskkõrvapõletik pole hooajaline haigus, kuigi ägedate hingamisteede nakkuste ajal on seda tõesti rohkem.

•• Kes on enim ohustatud?

Need, kes ei oska või ei saa ise nina tühjaks nuusata – seega väikelapsed, nina ja ninaneelu ehituslike iseärasustega inimesed, allergikud, immuunsüsteemihäiretega ja kroonilisi haigusi põdevad patsiendid.

•• Kuidas haigust ära hoida, kas põletiku vastu saab vaktsineerida?

Vaktsineerida saab ühe kõrvapõletiku tekitaja ehk pneumokoki sagedamini esinevate eri tüvede vastu. Kõrvapõletiku vastu laias mõistes vaktsineerida ei saa.

•• Kes võiks kaaluda enda või oma lapse vaktsineerimist?

Need, kes põevad sageli ülemiste hingamisteede haigusi, kõrvapõletikke ja kelle hingamisteed on allergiliste reaktsioonidega. Ka tasuks vaktsineerida immuunsüsteemihäiretega lapsi. Vaktsineerida võiks ka terveid lapsi, et nad püsiks jätkuvalt terved. Mõistlik on vaktsineerida väikelapsi enne, kui nad lähevad lastekollektiivi, sest lasteaias puutuvad nad haigustekitajatega rohkem kokku. Infot vaktsineerimise võimalikkusest jagab perearst ja enamasti vaktsineeribki perearst soovijaid. Vaktsineerida saab ka nakkuskeskustes.

•• Kas vaktsiin on tasuline või tasuta?

Eestis ei kuulu pneumokokivaktsiin veel riiklikku vaktsineerimisprogrammi ja seega on vaktsiin tasuline. Praegu on Eestis kolm eri pneumokokivaktsiini.  

 •• Kuidas veel keskkõrvapõletikku ära hoida?

Karastatud ja tervete eluviisidega emadel-isadel on tavaliselt ka terved lapsed. Vaistlikult ise ja arstide soovitusi arvestades teevad vanemad õigeid valikuid: laps magab kas hästi õhustatud normaalse niiskusega ruumis või õues, vanemad ei suitseta, süüakse vitamiinirikast puhtast toorainest toitu. Haigestumise korral on vanematel aega oma haiget last õigesti hooldada, lapse hingamisteid limast puhastades kasutatakse kohe ka lima-eritust vähendavaid vahendeid. Imikuga ei käida rahvarohketes paikades, ei seigelda ega otsita haigete inimeste seltsi.