Varakult avastatud haiguse vastu leidub rohtu Tulemused on näidanud, et 2500 uuritud naisest võib vaid pool end terveks pidada. 26 protsendil on avastatud günekoloogilisi haigusi, samapalju on rinnanäärme muutusi. 7 naisel on leitud günekoloogiline kasvaja ja 11 naisel rinnavähk. Vähiliidu nõuniku Tiiu-Liis Tigase sõnul suhtuvad naised oma tervisesse liiga ükskõikselt. “Ehkki ravi rinnavähki suremust ei vähenda, vähendab seda haiguse varajane avastamine,” ütleb Tigane. Rootsis tehtud uuringu andmetel on võimalik mammograafi kontrolli abil vähendada vähisuremust 31 protsenti. Mammograafipilt näitab vähktõbe 2–4 aastat enne seda, kui kolle käega katsutavaks muutub. Tohtri sõnul on raske naist aidata, kui haigus on kaugele arenenud. “Sellistel juhtudel võib ravi jääda väheefektiivseks,” tõdeb ta. Varakult avastatud vähki saab tulemuslikumalt ravida ning neid inimesi ootavad ees pikad aastad kvaliteetset elu.
Rinnavähk hakkab lõivu võtma 40. eluaastatesse jõudnud naiste hulgast. Noored haigestuvad harva ja siis on enamasti tegemist päriliku vähiga. “Hilisemas eas avalduv vähktõbi on enamasti elu jooksul tekkinud geenimuutuste tagajärg, milleni võib viia tervist kahjustav elustiil ja vale toitumine,” räägib Tigane. Ei kiida heaks rinna suurendamise lõikust . Tema sõnul peaksid naised loobuma rindade suurendamisest kirurgilisel teel. “See on jäme vahelesegamine loodusele,” leiab ta. “Selle asemel võiks teha jõusaalis rinnalihaseid arendavaid harjutusi.” Süüa tuleks palju puu- ja juurvilju ning täisteraleiba, -makarone, -riisi. “Täisteratoodetes leidub jahvatatud terade kesti, mis annavad soolestikku mitteseeditava massi ja aitavad kahjulikke aineid organismist välja viia,” selgitab Tiiu-Liis Tigane.
Et vähki haigestumist vähendada, tuleks piirata rasva tarbimist. Tiiu-Liis Tigase hinnangul on eesti köögi toidud liiga rammusad. Põhja-eurooplased saavad umbes 40–45 protsenti päevastest kaloritest just rasvade arvelt, õige oleks 20 ringis. “Mida rohkem sööme rasva, seda rohkem tekib kolesterooli,” selgitab ta. “Sellest omakorda tekivad jämesooles vähki põhjutavad sapihapped.”
Rasva tarbides tuleks eelistada küllastumata rasvhappeid, mida leidub õlides. Kasulik on kalas sisalduv rasv. Tervisest lähtudes tuleks pehmete luudega kala süüa koos luudega. “Kaltsiumil on suur roll vähi ennetamises,” põhjendab Tiiu-Liis Tigane. “Kaltsium seob sapihappeid jämesooles ja kontrollib rakkude paljunemist, lisaks toimib see luude hõrenemise vastu.”
Tohtri hinnangul peaksid eestlased senisest sagedamini sööma kilu ja räime. “Valmistage ahjupotis, maitsestage vähese või, loorberilehe ja sibulaga. Sööge koos luudega,” annab ta retsepti. Vähktõbe vältida soovides tuleb piirata soolatud, marineeritud, suitsutatud toiduainete ja alkohoolsete jookide tarbimist. Praadimisele tuleks eelistada hautamist ja keetmist. “Praadides või grillides tekivad liha kõrbemisel otseselt kantserogeensed ained,” selgitab Tiiu-Liis Tigane. “Nüüd, grillimise ja küpsetamise hooajal, tuleks liha küpsetades seda mitte kõrbema lasta, kõrvale aga hammustada rohkesti täisteraleiba.”
Kahjuks ei ole võimalik vältida vabu radikaale, mida leidub õhus, toidus ning mida tekib ka kehas. “Leitud on ka ained – antioksüdandid –, mis nende halba mõju piiravad ja isegi parandavad. Eriti palju antioksüdante leidub porgandis, spinatis, maitserohelises, selleris, tillis, porrulaugus, eri kapsasortides, kõrvitsas.
Puuviljadest on kasulikud aprikoos, melon, mango. C-vitamiini on rohkesti tillis, põldubades, kapsas, avokaados, mustsõstardes, apelsinis, nektariinis, mangos, vaarikates, kiivides. Tugev antioksüdant on roheline tee.
Vihastamine mõjub nagu vulkaanipurse
Tiiu Tigase sõnul on vähi vältimise seisukohast oluline, et inimene ennast liigutaks. Lapsepõlves ja nooruses tuleks spordile suurt rõhku panna. Spordiga tegelemine tugevdab ka luid ning on parim vahend stressist vabanemiseks. Tiiu Tigane usub, et iga inimene saab olmestressi vastu ka ise võidelda, näiteks hoidudes vihastumast.
“Viha vallandab organismis suure hulga kahjulikke reaktsioone. Tõuseb vererõhk, verre paiskub tohutul hulgal adrenaliini – toimub biokeemiline vulkaanipurse,” selgitab Tigane. Et ennast ja teisi pingetest säästa, tuleks stressi maandamiseks minna kas metsa kõndima, jalgrattaga sõitma või sörki jooksma. Kes aga leiab postkastist kutse tulla terviseuuringule, ei peaks seda mitte prügikasti viskama, vaid võimalust kasutama.
