Valgamaal aidatakse vähke paremale elujärjele

Valgamaa Keskkonnateenistus tegeleb juba neljandat aastat jõevähi populatsiooni taastamisega Nõuni järves. Vähi arvukust üritatakse tõsta ka teistes veekogudes.

Kui viis aastat tagasi Eesti ühest parimast vähijärvest Tartu ja Otepää vahel kadusid vähid katkulaadse haiguse tõttu, hakkasid keskkonnaametnikud veeselgrootute varusid taas kasvatama. Juba kaks aastat hiljem toodi keskkonnateenistuse algatusel esimesed tuhat noort vähki Nõuni järve, et populatsioon saaks hakata taastuma. Projekti rahastab Keskkonna Investeeringute Keskus.

“Oleme igal aastal teinud seirepüüke. Need on näidanud, et siia toodud vähid tunnevad end hästi ja neil on järglased,” ütles Valgamaa Keskkonnateenistuse jahinduse ja kalanduse peaspetsialist Alari Mägi.

Kahel eelneval aastal lasti järve kokku 4000 vähki ning tänavu koguni 5000 isendit.

Alari Mägi loodab, et Nõuni järve vähipopulatsiooni taastamine Valgamaa Keskkonnateenistuse jaoks ainsamaks ei jää. “Vaja oleks tugevdada vähi elujärge teisteski veekogudes. Meie järgmise aasta plaanid on Hummuli kandis,” oli Mägi tulevikust rääkides napisõnaline.

Mägi sõnul on nad varem mujal ka vähi klaasmaimu asustada proovinud, aga samasuvised vähid on väikesed ja ümberasustamisel on nende suremus suur ning looduslikke vaenlasi palju. Seirepüügid näitavad, et suguküpsete isendite kasutamine populatsiooni taastamisel või tugevdamisel annab oluliselt paremaid tulemusi.

Selleks, et Eesti veekogude vähivarusid taastada ja vähipüüki taaselustada, oleks vaja palju suuremaid vähipoegade koguseid.

”Me ju võime tahta vähke ühte või teise veekogusse juurde viia, aga piirid seab eelkõige materjali vähesus,” lisas Alari Mägi.

 Nõuni järvest vähkide püüdmiseks lube niipea ei anta. Kirjanduse andmetel kulub populatsiooni taastumiseks umbes kümme aastat. Vähemalt viis aastat tuleb püügiga seal oodata.

Keskkonnateenistus väljastas sel aastal Valgamaa veekogudes vähi püüdmiseks 40 luba. Selle aasta augustis püüti kokku ligi 900 vähki, kellest täismõõdus oli 325 isendit. ”Vähid, kes on alla 11 sentimeetri pikad, tuleb vette tagasi lasta, selgitas ta.

Eesti oli tuntuim vähi eksportija Euroopas

•  Vähk on Eesti suurim ja väärtuslikuim veeselgrootu. Meil esineb vaid üht liiki jõevähklasi – jõevähk ( Astacus astacus).

•  Vähile on sobivad kõva põhjaga veekogud, sest pehmed setted ja lendmuda takistavad vähil hingamist. Vähile on vajalikud varjepaigad – veekogu põhi peab olema urgude jaoks sobivast materjalist. Urgu jaoks sobib näiteks kõva kaldamätas, puujuured või suurte kivide rohke põhi. Jõevähi kasvuks on optimaalne veetemperatuur 16-20ºC. Kui temperatuur tõuseb üle 25ºC suureneb suremus ning alla 10ºC vees kasv peatub.

•  Emane ja isane vähk on lihtsalt eristatavad – isastel on esimesed kaks paari tagakehajalgu kujunenud suguelundiks. Kui kaks ühesuurust looma kõrvuti panna on emasel suhteliselt laiem lakk ja isasel suuremad sõrad.  Jõevähi paaritumine toimub sügisel. Absoluutne viljakus on keskmiselt 200 marjatera. Emasloom kannab hilissügisel munetud viljastatud marja ja poegi laka all kuni varasuveni.
•  Vähi kasv saab toimuda vaid kestumiste kaudu. Kõige kiirem on kasv esimesel elusuvel, kui vähid kestuvad neli-viis korda. Mida vanemaks vähk saab, seda harvemini ta kestub, kuid kindlasti korra või kaks aastas. Eestis kasvab vähk 10 cm pikkuseks kolme kuni viie suve jooksul.  Vähkide toitumine on väga mitmekesine – kalast lepalehtedeni. Samasuvised vähid söövad peamiselt väikseid selgrootuid ja vanemad loomad rohkem taimset toitu. Iseloomulik on ka kannibalism ehk liigikaaslaste söömine, eriti siis, kui need on nõrgemad – haiged, kestuvad vms.
•  Vähipüügiga on Eestis tegeldud ülemöödunud sajandi lõpust saati. Eelmise  sajandi alguses oli Eesti üks tuntumaid vähieksportijaid Euroopas. Enne sõda eksporditi vähki põhiliselt Rootsi, keskmine kogus oli 100 000 – 150 000 isendit aastas, parim saak oli 1929. aastal, mil ekspordiks läks 31 tonni ehk umbes miljon vähki.
•  Nõukogude võimu perioodil suri vähk Eesti veekogudes praktiliselt välja – põhjuseks eelkõige vähikatk, mis mitme lainena hävitas vähid enamikes veekogudes. Eks oma osa andsid ka teised, vähemolulised põhjused, nagu reostus, maaparandus ja veekogudes toimunud muudatused, mis need vähile sobimatuks muutsid.
•  Praegu püütakse Eestis 3000-5000 vähki aastas.  

•  Eestis püütakse vähki augustikuus. Vähipüügiks peab olema luba, mille annavad välja maakondlikud keskkonnateenistused. Lubatud püügivahendid on vähinatt ja vähimõrd. Muud püügiviisid, sealhulgas käsitsi püük, on keelatud.