Valides on vajalik põhjalik eeltöö

Ehtsa looduskosmeetika leidmine ja valimine võib osutuda keerulisemaks, kui arvata võib. Paljud tooted kannavad märgistuses sõnu „looduslik”, „naturaal­ne”, „mineraalne” või „taimne”. Kas need on tõesti looduslikud ja ilma sün­tee­tiliste lisaaineteta, selgitab üksnes pakendil olev peen kiri.

Tõsi, enamikule inimestest käib tootepakendil oleva info lahtimõtestamine üle jõu. Kosmeetikumi koostises olevad taimsed koostisosad märgitakse Euroo­pa Liidus ühtselt ladinakeelsete nimetustega ning neid on sageli raske eristada keeruliste nimedega toote koostises olevatest lõhna-, värv- ja säilitusainetest. Kas näiteks propüleenglükool on midagi ohutut või ohtlikku, jääb ilma lisainfot uurimata poes kreemi valides selgusetuks. Toote koostisest arusaamist takistab osa toodete puhul ka puudulik või osaline tõlge, nt The Body Shopi oliivi kehavõi eestikeelsel etiketil on märgitud toote sisalduses vaid oliiviõli, kakaovõi ja sheavõi (ee ka võiseemniku või – toim), aga eestikeelse kleebise alt tuleb nähtavale toote täielik koostis, mis pole enam sugugi nii looduslik, kui temast loodud kuvand.

On levinud arvamus, et nn apteegikosmeetika ja beebikosmeetika on alati naturaalsed ja nahasõbralikud. Ka siinkohal on soovitus uurida toote täielikku koostist, kuna paljudes beebiõlides kasutatakse looduslikest taimsetest õlidest odavamaid mineraalõlisid (kõlab, justkui oleks looduslik), mis on valmistatud naftast. Sünteetilistest ainetest kosmeetika tootmine ja kasutamine koormavad ka rohkem keskkonda kui naturaalne looduskosmeetika.

Osa aineid ladestub

Enamasti ei mõtle me kehale kreemi määrides, et just nagu toitki, jõuab ka nahaga kokku puutuv kosmeetikum meie kehasse. Märkimisväärne osa kosmeetikatoodetes sisalduvatest ainetest imendub läbi naha vereringesse ja osa aineid ladestub ka organismi. Lisaks sellele, et paljud kosmeetikatooted võivad põhjustada allergiaid ja teisi nahaprobleeme, peetakse kosmeetikatoodetes sisalduvaid sünteetilisi aineid ka vähi, astma, maksakahjustuste, Alzheimeri tõve ning isegi loote arenguhäire põhjustajateks.

Lapse allergiatest tingitud nahaprobleemid panid noore ema Katrin Sulgeri uurima kosmeetikatoodete koostist. Teemasse süvenedes selgus talle, et nahale määritav laiatarbekosmeetika süvendab tundliku naha probleeme veelgi ning seda just toote koostise tõttu. Katrin hakkas lugema ravimtaimede- ja farmaatsiaalast kirjandust, meenutas vanaemade tarkust ning proovis omal käel valmistada seepi ja nahka hooldavaid tõmmiseid. Huvi looduskosmeetika vastu aina süvenes ning enda valmistatud kosmeetikatoodete sari täienes. Peagi asutas Katrin Sulger firma Ecopharma OÜ ning registreeris enda valmistatud tooted terviseametis. Eco­pharma tootevalikus leidub naha- ja juukseõlisid, ürdisalvi, huulepalsamit, kehakoorijat ja seepi. „Ecopharma tooted koosnevad headest looduslikest komponentidest – peamiselt ravimtaimedest, külmpressitud õlidest ja eeterlikest õlidest. Kõik tooted on valmistatud käsitsi, kasutamata kunstlikke lõhna-, värv- ega säilitusaineid,” tutvustab Katrin käsitööna valminud kosmeetikatoodete olemust.

Oma tarbeks hakkasid looduskosmeetikat valmistama Luule ja Marit Tiits, ent loodustoodete huvilisi tekkis sõprade ja tuttavate seas aina juurde ning see omakorda julgustas EAS-i abiga rajama firma nimega Nurme Seep. Nüüdseks ei piirdu firma tootevalik enam üksnes seepidega, vaid valmistatakse ka kehakoorijaid, kehahooldusõlisid ja teisi looduslikke nahahooldustooteid.

Kodumaist looduskosmeetikat valmistab ka Saaremaal asuv Good Kaarma talu, mis on keskendunud põhiliselt seepide ja kehakoorijate tootmisele. Good Kaarma tooted kannavad ökomärgistust, mis tähendab, et tooraine pärineb mahepõllumajandusest ning tooted ei sisalda sünteetilisi komponente. Erinevus n-ö tavaloodustoote ja maheloodustoote vahel seisneb tooraine päritolus – kui tavaloodustoote puhul on lubatud tooraine kasvatamisel kasutada ka sünteetiliste väetiste ja taimekaitse­vahendite abi, siis mahetoor­aine peab olema kasvatatud ilma nimetatud ainete abita.

Kodumaised looduskosmeetika tootjad on leidnud mahepoodide hulgast edasimüüjaid, samuti on panustatud internetimüügile. Good Kaarma paistab silma neljas keeles veebilehega, mistõttu suudetakse oma tooteid müüa lisaks Eestile veel kümnetes riikides.

Lisaks kodumaisele looduskosmeetikale on Eestis saadaval ka välismaiseid tootemarke. Tunnustatud mahetoodangut ning seeläbi kindlat naturaalkosmeetikat valmistavad Weleda, Lavera, Logona, Sante, Uter­kram, Aubrey Organics – need tooted on kättesaadavad mahekauplustes, apteekides ja looduskosmeetikat müüvates internetipoodides. 

Valmista ise looduskosmeetikat

Kahel pool Tallinna – Tabasalus Rohujuure keskuses ja Viimsis Harmoonikumis – toimuvad looduskosmeetika töötoad, kus huvilised valmistavad juhendaja abiga üksnes looduslikest komponentidest koosnevat naturaalset kosmeetikat.

Töötubades saab õppida valmistama näiteks näovett, vannisoola, kreeme, huulepalsamit või isegi šampooni ja päevituskreemi. Lisaks saab töötubadest ka teavet, milliseid aineid peaks tervise huvides kosmeetikatoodetes vältima.

Uuri töötubade kohta lisaks:

www.rohujuur.ee ja www.harmoonikum.ee

Neid aineid tasub

tervise huvides vältida:

••    propüleenglükool (Propylene Glycol)

••    PEG-ühendid (nt Polyethylene Glycol)

••    silikoonid (cone-lõpuga, nt Dimethicone)

••    formaaldehüüd (Formaldehyde) ja seda sisaldavad ained (Diazolidinyl Urea, Imidazolidinyl Urea)

••    parabeenid (Methylparaben, Propylparaben)

••    alumiinium (Aluminium Chlorohydrat, Chloride)

••    mineraalõlid (mineral oil)