Lehe pronkssõduriteemalised artiklid ei lisa ühtegi uut värvi sellele, mida on seni kirjutanud kõik teised venekeelsed lehed. Viimase lehenumbri üüratus artiklis väidab Galina Sapožnikova, et asi on eestlasi ärritavas ausammast ümbritsevas “vene hõngus”. Ta märgib, et olukord on selline, et saada Tallinna kas või ÜRO rahusõdurid. Autor ütleb, et “hauakaevajate poolt esinenud Raivo Järvi” hooples sellega, et teda toetab kogu Venemaa intelligents, ja väitis, et Eestis polegi intelligentseid venelasi. Sapožnikova süüdistab selle alusel Järvit põlguses Sergei Dovlatovi, Mihhail Velleri, David Samoilovi ja Juri Lotmani suhtes, kuigi Veller ei elagi praegu Eestis ja teised ei ole enam üldse elavate kirjas. Tagatipuks pole nad ju kõik venelased.

Autor süüdistab Rein Langi valetamises, Arnold Rüütlit, Ants Laaneotsa ja Andrus Ansipit nende Nõukogude minevikus ning kõiki eestlasi selles, et “igaühe sees elab väike turris rahvusloom”. “Seltsimehed eestlased, te ise juhtisite oma riiki, ise kirjutasite kaebusi oma naabrite peale, tõite Moskvasse kastidega Vana Tallinna, et pressida keskuselt välja rohkem raha, ja ise meelitasite siia töölisi sadama ehitamiseks,” kirjutab ta ja märgib, et ükski rahvusvaheline kohus ei ole tunnistanud Eesti okupeerimist.

Teises selle numbri artiklis väidetakse, et Eesti piirivalvurid pidasid kinni ja otsisid läbi lehe peatoimetaja Oleg Samorodni. “Nad teadsid, et ma olen juhtiva Venemaa lehe ajakirjanik,” kirjutab mees ise. Toimetus oletab, et tegemist on psühholoogilise survega ajakirjanikule ja Euroopa seaduste rikkumisega. “Seega on Ikla piiripunkt muutunud absoluutse ja üüratu seadusetuse alaks,” lõpetab lehetoimetus. Mitte midagi head Eesti kohta te sellest “uuest” lehest ei leia.

Esmaspäevane Vesti Dnja avaldas suure artikli sellest, et Konstitutsioonierakonna riigikokku pürgivate poliitikute hulgas on endisi kurjategijaid ja praegusi kahtlusaluseid. Notšnoi Dozori liikmel Juri Žuravljovil (varem Georg Halvorsen) olevat keelatud riigist lahkuda, tema oletatav kaasosaline varjab end Venemaal ja teda süüdistatakse 33 miljoni krooni riisumises maksupettuste abil. Teine erakonna nimekirjas riigikokku pürgiv Notšnoi Dozori liige Svetlana Kungurova põhjustas eelmise aasta 26. juunil avarii ja tunnistati politsei poolt süüdi. Eelmisel nädalal, 5 veebruaril kaebas ta politsei otsuse edasi Harju maakohtusse, väites, et teda kiusatakse taga rahvuslikel ja poliitilistel põhjustel, kuna ta on Notšnoi Dozori liige ja tema positsioon on vastuolus Eesti Vabariigi peaministri omaga. Leht märgib, et Euroopa Kohtu poole pöörduda ähvardava Kungurova loogika kohaselt on selle avarii organiseerinud Andrus Ansip. Leht nimetab naisaktivisti käitumist suurushullustuseks.

Kolmas selle lehenumbri vaal (ka suuruse mõttes) on akadeemik Mihhail Bronšteini avalik kiri. Huvi pakub toimetuse kommentaar: sama kiri oli avaldatud venekeelse Postimehe veergudel 6. veebruaril, kuid Bronštein pöördus Vesti Dnja poole, väites, et Postimehe toimetus teostas kärpimisi, mis moonutasid kirja sisu. Lühendamine oli ehk paratamatus, sest nii suurt artiklit pole ma sel aastal Eesti lehtedes veel näinud. Kuid lugupeetud akadeemik võiks nüüd pöörduda ka järgmise venekeelse lehe poole, sest põhjuse leiab alati. Muide, teisipäeval Vesti Dnja vabandaski Bronšteini ees, avaldades artiklisse sattunud moonutuste ja trükivigade loetelu. Kes on järgmine?

Teisipäevane Molodjož Estonii avaldas Evelyn Sepa järjekordse pronkssõduriteemalise artikli, kus autor tõmbab hiilgava paralleeli Bushi alustatud Iraagi sõja ja meie monumendiseaduse vahele. Teine selle kirjutise pärl kaitseb Peeter Esimest ja teisi eestlaste hävitajaid: “Mis ajast peale üldse peab este pidama eesti rahvaks?” Vene keeles on levinud sõnad “est” ja “estõ”, kuigi “Õigekeelsussõnaraamatus” või “Eesti entsüklopeedias” sellist sõna ei ole. Nii et estide vastu suunatud genotsiid eestlastesse ei puutu ja Evelyn Seppa ei liigutagi see, et tema esivanemaid raiuti nende endi kodus mõõgaga ja nende majale pandi tuli otsa.

Molodjož Estonii avaldas artikli ka sellest, kuidas Jüri Ratas päästis mõned Levadia jalgpallikeskuse alla jäänud puud. Lisaks on reportaaž Tallinna noorte ettevõtjate inkubaatori avamisest, pildil Edgar Savisaar kuldseid mune kõksimas, tagaplaanil valu täis näoga Toomas Vitsut, alumisel pildil aga Jüri Ratas inkubaatorile kingitud maaliga.

Samas lehes on suur intervjuu vastse ordenisaaja, vene kooliõpetajate ühenduse esinaise Ljudmilla Poljakovaga. “See, mida teeb venekeelsete koolide heaks haridusminister Mailis Reps, on professionaalne ja perspektiivikas. Pean tast väga lugu. Ta on konkreetselt mõtlev kindla positsiooniga inimene. Mailis Reps on kõikidest haridusministritest ainus, kes püüab reaalselt teha kõik selleks, et venekeelsed noored saaksid olla konkureerimisvõimelised mitte üksnes oma riigi, vaid ka Euroopa riikide tööturgudel,” kiidab Ljudmilla Poljakova.

Kolmapäevane Molodjož Estonii avaldas Tatjana Opjokina pika vestluse Andrus Ansipiga, põhiteemaks pronkssõdur. Midagi uut ei öelnud ei ajakirjanik ega peaminister, kusjuures küsimused-monoloogid olid tihtipeale vastustest pikemad.

Raaadio 4 vastutav toimetaja Ivan Makarovi venekeelsete ajalehtede ülevaade on Vikerraadio saates “Uudis+” eetris kolmapäeviti kell 12.30