Vene teaduste akadeemia Komi uurimiskeskuses on esmakordselt kirjeldatud, mis toimub, kui välk lööb taimesse. Moodustub nn fütofulguriit. Siiani arvati, et erilised geoloogilised kehad moodustuvad vaid välgulöögi ajal settekivimisse. Selgub aga, et kuiv rohi muutub välgulöögi toimel vahel keeruliseks liitühendiks, mis meenutab bituumenit. Tavaliselt võtab sellise ühendi moodustumine aega miljoneid aastaid. Ebaharilik kivim sisaldab elusorganismidele omaseid aminohappeid, mis saavad tekkida vaid kõrgtemperatuursel sünteesil.
Ühel päeval lõi Tsˇita oblasti Podvoloki küla heinaküüni välk ja põletas selle maha. Tuhast leiti väike klaasjas kehake, mis osutus fütofulguriidiks. 25 000-kraadise temperatuuri ja kõrge rõhu toimel muutub taimemass mineraaliks, mis koostiselt meenutab bituumenit või huumust. See sisaldab kümneid kordi enam aminohappeid kui mineraalsed õlid. Need aminohapped osutusid 95-protsendiliselt vasakisomeerideks nagu elus-
olenditeski. Kuid rohu osised need olla ei saa, sest nood põlevad nii kõrgel temperatuuril ära.
Et tekkida sünteesi käigus, peab olema kõrge temperatuur, gammakiirgus ja röntgenkiirgus. See kõik aga esineb välgulöögi ajal. Nii et välgul võib olla oma osa elu tekkel.
Allikas: AlphaGalileo
