Van Goghi päevalilled kahvatuvad

Ettearvamatu käitumisega Vincent van Gogh haaraks selle peale taas püstoli. Van Gogh nägi palju vaeva, et päevalillede kroonlehtede tipud kiirgaksid erekollast valgust. Nüüdseks on need kahvatunud. Grenoble’is asuva Euroopa sünkrotronkiirguse keskuse teadlased uurisid tema maale peenhäälestatud röntgenikiirtega ja said kahvatumise jälile.

Nad kiiritasid ultraviolettkiirgusega ajaloolistest värvituubidest, sealhulgas flaami kunstniku Rik Woutersi töötoast pärit kroomkollaseid. Sünkrotronil saadi teada, et värvis sisalduv kuuevalentne kroom Cr(VI) oli degradeerunud stabiilsemaks kolmevalentseks kroomiks Cr(III). Tulemusi võrreldi van Goghi maalidega ja leiti, et nende erekollaste tumedamates piirkondades olid toimunud samasugused keemilised muutused.

Eriti ohtralt esines Cr(III), kui saadaval oli baariumit või väävlit. Neid elemente leidus aga valges värvis, millega van Gogh varje eredamaks maalis.

Kroomkollast kasutasid paljud 19. sajandi maalijad nagu Paul Cézanne, John Constable, Georges Seurat ja J. M. W. Turner. Teadlased uurivad nüüd, kas kuidagi saaks pigmentide esialgse värvuse taastada.

Allikas: Scientific American / Analytical Chemistry