Kui õnnetina kuju on vaieldav, siis meie ennustusmängus on kõik palju lihtsam. Selleks on vaja vana-aasta õhtul kogu pere kokku kutsuda, võtta ette lasteleht ja tuli korraks ära kustudada. Siis võiks salapärasuse mõttes küünlad põlema panna ning vesivärvikarp välja võtta.

Iga pereliige teeb oma vasaku käe nimetissõrme märjaks ja teeb selle oma lemmikvärviga kokku. Siis tuleb sulgeda silmad (aga ausalt!) lasta end mõnel pereliikmel koha peal ringi keerutada ja siis panna sõrm ennustuspildile. Kui värvine jälg järgi jääb, pole kellelgi pärast vaidlemist ega protsessimist.

Pildi järgi võib arvata, mida uus aasta toob. Sellest jätkub mõistatamist ning nalja kogu perele. Muidugi on selle ennustamisega nagu ikka - ennustada saab ainult üks kord.

See, kui lapse sõrm sattus koerale, näitab, et tal on lootust omale karvane sõber saada. Hinne viis võiks tähendada suisa kiituskirja, kuigi siis peaks sellele ka ise pisut kaasa aitama. Teatrimask laseb oletada, et mõnele pereliikmele pakutakse rolli Santa Barbaras või vähemalt Nooruse hullustuses.

Vahvad elumuutused ootavad perekonda ilmselt siis ees, kui ema satub loteriivõidu, kurepildi või lapsevankri peale osutama. Natuke kurvem on mõistagi siis, kui isa sarvedele, politseinikusauale või linnukese peale satub.

Nagu aastalõpumelus ikka, ei tasu kõike väga tõsiselt võtta, aga väikseks vihjeks algavaks aastaks võiks seda küll pidada. Head ennustamist!

EPL