Vana mees heldis tunnustusest
Eile tähistati Pärnu Ammende villas Saksa armee Rüütliristi kavaleri erukapten Harald Nugiseksi 80. juubelit, kus anti talle Kaitseliidu Valgeristi III klassi teenetemärk ja Eesti Reservohvitseride Kogu (EROK) kuldrist.
“Mul on hea meel, et paljud sõjaväelased ja ohvitserid peavad vanast mehest lugu,” teatas Harald Nugiseks.
Rüütliristi kavalere on eestlaste hulgas olnud kokku neli – Harald Nugiseks, Harald Riipalu, Paul Maitla ja Alfons Rebane. “Sakslasi ja eestlasi ei väärtustatud neil aastatel samavõrd. Sageli patsutati eestlasele sama teo eest, mis sakslasele autasu tõi, õlale ja anti tahvel okolaadi. Eestlane pidi sellise aumärgi välja teenimiseks vähemalt kaks korda kõvem mees olema,” ütles Eesti SS-Leegioni muuseumi looja Leo Tammiksaar.
Harald Nugiseks astus vabatahtlikult 1941. aastal Saksa sõjaväkke, kus ta teenis aasta 185. Idapataljonis ning astus 1943. aastal Eesti Leegioni. Seejärel õppis ta Poolas Debicas ning Saksamaal Lauenburgis allohvitseride koolis.
Rüütlirist päästis kopsu-põletikus mehe elu. “Haavata sain ma ainult üks kord, 1943. aastal Neveli all ja sedagi kergelt, haiglas võeti killud seljast välja ja pandi plaastrid peale,“ sõnab Nugiseks. Tema kompanii ülem, praegu Viljandis elav Edgar Vaikmaa esitas ta esimesena vapruse eest II klassi Raudristi kavaleriks.
“Eks teda tiriti mitmeid kordi kaevikutest varingute alt jalgupidi välja, kuid suuremalt ta haavata ei saanud,” selgitas Tammiksaar. Tegu, mille eest toonane allohvitser määrati Rüütliristi kandjaks, leidis aset 1944. aasta märtsis Narva rindel. Rünnakrühmale, kus Nugiseks teenis, tehti ülesandeks vallutada vaenlase hästi kindlustatud kaevik, mille ees olid miiniväli ja traattõkked.
Kui ohvitserid olid välja langenud, võttis Nugiseks juhtimise üle. Nugiseks organiseeris pideva granaatide järelveo, ilma et ründajad oleks pidanud vaen-lase kaevikust hetkekski lah-kuma. Ise võitles ta rünnakrüh-ma eesotsas.
Nugiseksi üle Saksamaa kuulsad fotod ja kinokroonika kõh-nast Türi haiglas lamavast mehest, kes sai 20. aprillil Rüütliristi, on tehtud tõvevoodil, kus mees vaakus hinge. Ta ei saanud haavata, vaid vaevles kopsupõletikus.
“Eks kõik, kes mind sinna vaatama tulid, tõstsid teki üles ja vaatasid, et kas mul on käed-jalad küljes, kuid siis ma haavatud ei olnud,” lausus Nugiseks. “Mina tean seda lugu sedamoodi, et ta oli peale edukaid lahinguid Narva rindel jõudnud Jõhvi. Seal läksid mehed sauna ning hüppasid venelaste pommitamise pärast saunast välja. Nugiseks külmetas ja sai kopsupõletiku, mis viis ta eluohtlikku seisundisse,” seletas Tammiksaar.
Kolmteist aastat vangis. Nugiseks lamas Türi lähedal haiglas, kus talle pikki elupäevi ei ennustatud. Tammiksaare sõnul sekkus asjasse Berliinis töötanud kõrgem saksa sõjaväelane, kes ei pidanud paljuks Rüütliristi kavaleri pärast Eestisse lennata ja üht saksa professorit kaasa võtta. “Nad andsid mulle mingeid hiiglasuuri tablette, Eestis polnud ju siis ravimeid eriti saada ja eks need mu päästsidki,” sõnas Nugiseks.
Sõja lõpus oli Nugiseks 1945. aastal “Tsehhi põrgus”, kus ta langes Punaarmee kätte sõjavangi. “Sõltuvalt sünniaastast sai osa mehi sealt tulema ja aasta hiljem olin ma tänu 1921. aastakäigule Eestis tagasi, kus püüdsin kodukandis tööd teha, kuid siis leiti, et mulle sobiks Siberis töötamine paremini,” lausus Nugiseks.
Oma elust on Nugiseks 13 aastat kinnipeetav olnud. “Oma esimese abikaasaga kohtusin ka Siberis. Ta tuli südamehaigusega liiga vara haiglast välja meie poja sünnipäevale ning suri samal õhtul,” lausus Nugiseks. Nii jäi ta 2-aastase pojaga kahekesi. Eestisse tulles kohtus ta oma teise abikaasa Lainega.
“1958. aastal Eestisse naastes oli raske tööd leida, kodukandis Järvamaal sain tööd kivimehena, aga siis otsustas partorg, et äkki peaks mind ikka uuesti Venemaale saatma,” meenutas Nugiseks. Nii ta vahetas elukohta ja läks Vihtra sovhoosi ehitustöödele ning jõudis seal ehitustööde juhatajaks.
“Siis tahtsin endale maja ehitada, aga ehitustööde juhatajast poleks keegi uskunud, et ma oma raha eest ehitan ja nii kolisime me Sauga sovhoosi Pärnu ligidal, kus minust sai melioraator,” sõnas Nugiseks, kes on praegu hea tervise juures ja peab koos abikaasaga vanaduspõlve.
Harald Nugiseks
Sündinud: 22. oktoober 1921. a Karjakülas Järvamaal
Õppinud: Türi aianduskeskkoolis ja Paide kaubanduskoolis
Sõda: 1941. a astus vabatahtlikuna Saksa armeesse, teenis aasta Leningradis paiknenud 185. Idapataljonis, 1943. a maist Eesti Leegionis.
1943. a sõdis Neveli lähistel ja sai kergelt haavata. 1944. a 19. veebruarist 20. Eesti SS-diviisi koosseisus Narva rindel. 1944. a 20. aprillil autasustati Rüütliristiga.
1945. a sattus Tehhis sõjavangi, kust vabanes 1946 ja naases Eestisse.
1947. a arreteeriti ja saadeti 11 aastaks asumisele, 1958. a vabanes ja naases Eestisse (raskused tänu rikutud ankeedile töö leidmisega).
Eesti Vabariigi saabudes ülendati Nugiseks erukapteniks.
2001. a 22. oktoobril annetab Kaitseliit talle Valgeristi kolmanda klassi teenetemärgi, Eesti Reservohvitseride kogu kuldristi.
