Vanal suguhaigusel sabast kinni

 (3)

Kümnepäevase ravikuuriga hävis 17 aastat naist vaevanud haigustekitaja

Naised paluvad end üha sagedamini uurida uute suguhaiguste suhtes. Kuid need haigused – müko-plasmoos ja ureaplasmoos – pole uuema aja nähe, ehkki eestikeelses kirjasõnas pole neist seni juttu olnud. Küll aga on Eesti laborites tekkinud võimalus neid avastada. ”17 aastat tagasi, peale sünnitust, algasid mul valgevoolus ja kõhuvalud, mis tulid ikka ja jälle pärast iga väiksematki külmetamist. Kogu oma täiskasvanuea pole ma ujumisele mõelnudki, sest see oleks lõppenud ebameeldiva kõhuvaluga,” jutustab 40-aastane Marje. Ta ütleb, et pole normaalset suguelu elada saanudki: ”Kui nii tihti on põletikke, oled ikka rivist väljas.”

Ta jooksis naistearstide vahet, kuid ükski analüüs ei näidanud haiguse põhjust. Ei osatud muud ette võtta, kui teha põletikuvastaseid ravikuure, millest kasu polnud. Aeg-ajalt pandi õnnetu naine munasarjapõletikuga haiglasse.

Tuleb tripperi asemele

Möödunud aastal leidis Tartu Ülikooli nahahaiguste kliiniku veneroloog Airi Põder haiguse tekitaja üles. Naisel oli olnud ureoplasmoos. Haigustekitaja hävitas kümnepäevane ravikuur.

Tartu Tamme erakliiniku naistearst Anu Ansip ütleb, et 1990. aastatel on maailmas hakanud tripper ja klamüdioos vähenema, nende asemele on astumas mükoplasma nakkused. Pole usaldusväärseid andmeid, missuguseid suguhaigusi kui palju Eestis põetakse, kuid võib arvata, et maailmatrend teeb ka meil oma töö.

”Meil tundub mükoplasma infektsioone vähem olevat, sest enamik arste neid laboratoorselt ei uuri ning seega ei oska ka midagi kahtlustada,” kinnitab Anu Ansip.

Veneroloog Airi Põder ütleb, et bakterid Mycoplasma hominis ja Ureaplasma urealyticum on inimkehas alati olemas olnud. ”Varem aga polnud nende mikroobide olemasolu võimalik kindlaks teha ja arstid ravisid aastaid niisuguseid haigeid lihtsalt sisetunde järgi.”

Nüüd on laborite võimalused küündimas maailmatasemele. ”Samuti on võimalik määrata tõvestava mikroobi tundlikkust antibiootikumidele,” ütleb Airi Põder. Mikroobid tahavad elada ja paljuneda hoolimata sellest, et antibiootikumide abil neid hävitada püütakse ning üritavad ravimite toime kiuste ellu jääda. Kui patsient on saanud mitmesugust ravi, aga haigus on kõigest hoolimata krooniliseks muutunud, siis tuleks uute ravimite määramisel eriti ettevaatlik olla.

Mükoplasma perekonna mikroorganismid armastavad pesitseda hingamisteedes, suuõõnes ja kuse-suguelundites. Enamik neist kuuluvad organismi normaalse mikrofloora hulka, haiguse tekitajateks muutuvad nad ainult teatud tingimustel. Millistel – see on küsimus, mille üle meditsiin alles pead murrab. Seda võib soodustada vastupanuvõime langus.

Mõni mükoplasma alaliik võib põhjustada hingamisteede põletikke, sealhulgas kopsupõletikku. Hingamisteede mükoplasmoosid levivad aeglaselt ja tavaliselt ühelt pereliikmelt teisele, sest selleks on vaja tihedat kokkupuudet. Müko-plasmadel võib olla osa suuõõne ja igemete haiguste tekkes.

”Suguelundites kannab mükoplasma mikroobi 20, ureaplasma mikroobi aga 60 protsenti naistest. Need tupe normaalse mikrofloora hulka kuuluvad mikroobid hakkavad aga vahel vohama ja ründavad organismi nagu ehtsad haigusetekitajad,” selgitab Airi Põder.

Naistel võib tekkida:

l vaagnapõletik, mille tagajärg on viljatus,

l sünnitus- ja abordijärgsed nakkused,

l keisri- ja günekoloogilise lõikuse tüsistused,

l raseduse katkemine ja enneaegne sünnitus.

Kuid mükoplasmoos võib rünnata ka mehi. ”Erinevalt naistest ei ole terve mehe kuse-suguelundites neid mikroobe. Kui need sinna satuvad, siis on tagajärg tavaliselt kusiti limaskesta, eesnäärme või munandipõletik,” ütleb Airi Põder.

Ründab ka mehi

Meestega käituvad mükoplasma mikroobid salakavalalt. ”Kuni põletikus on vaid kusiti limaskest, ei tunne mehed erilisi vaevusi. Tõsisemad kaebused võivad tekkida, kui haigus siirdub ülespoole – eesnäärmesse või munanditesse,” selgitab Airi Põder.

”Mina enam päris terveks ei saagi, sest ravi on hiljaks jäänud,” räägib ureaplasma käes vaevelnud Marje. On tekkinud liited, mida lõplikult kõrvaldada ei õnnestu.

Marje tahaks, et just noored naised saaksid teada sellistest haigustest. ”Ärge leppige, kui teile provintsis öeldakse, et tripperit pole,” paneb ta südamele. ”Ärge kannatage oma kõhuvalu, vaid otsige suuremast keskusest parem arst. Tähtis on, et ka teie partner saaks ravi. Siis ei pea te hiljem ennast süüdistama.”

Anu Ansipi sõnul on kõige kindlam kaitsevahend sugulisel teel leviva müko- ja ureaplasmoosi eest kondoom.

Telli nüüd Eesti Päevaleht e-arve püsimakselepinguga ja meie annetame igalt lepingult 1 euro vähiravifondile "Kingitud elu". Vaata siia »

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare