Vanemate tüli riivab last
Olgu armastus kui tahes suur, pereelus tuleb ikka ette riidlemist. Kuidas klaarida suhteid nii, et laps ei kannataks.
Poisi vanemad Ruth (23, kodune) ja Toomas (24, kaugsõidu autojuht) tülitsevad enda sõnul harva. Tüliks kisub neil tavaliselt siis, kui isa naaseb pikalt reisilt. Mitte et tunded oleksid lahjad, lihtsalt kumbki on elanud oma probleemide puntras ja raske on end kohe ümber lülitada. Käsi käiku ei lasta, aga hääl tõuseb ikka väga kõrgele ja uksed pauguvad, täpselt nii nagu mõlema lapsepõlvekoduski. Põhjused on proosalised: näiteks tahaks ema end haige lapse kõrvalt tuulutama minna, kuid isa nii ei arva.
Lastepsühhiaater Reet Madissoni sõnul ei tohi tülitsedes lapsi ära unustada ega alahinnata nende mõistmisvõimet. Tüli sügavat mõju lapsele näitab Marguse käitumine. Poiss tunnetab, et midagi on toimumas, kuid kuna ta ei oska juhtunut veel mõista, tabab teda sügav hirm – ta nutab ja poeb peitu.
Ema tundeväljendused on selles vanuses lapsele väga olulised. Kui laps neid ei mõista, võib see kaasa tuua agressiivsuse, näiteks tümitab ta kassi. Napi kirjelduse põhjal näikse olevat tegemist kasutu tüliga. Sellisega, millel pole lahendusi ja mille tulemusel inimesed vaid kaugenevad teineteisest. Kui vähegi võimalik, peaks selliseid tülisid vältima.
Lahkarvamusteni viivad erinevad vaated, vajadused, soovid ja seisundid. Üsna palju sõltub peretülis sellest, milline on abikaasade kogemustepagas ja kuidas lahendati tülisid nende lapsepõlvekodus. Omajagu mõjutab kooselatud aeg ja kuivõrd on selle jooksul arengus edenetud. Vähetähtis pole seegi, mis seisus on parajasti oma kutsetöö ja eneseareng, kas ema on kodus või käib tööl.
Riid võib alata ka siis, kui abikaasad tõlgendavad olukorda erinevalt. Sageli mõjub eksitavalt hääletoon. Närvilises õhkkonnas juhtub sageli, et ei kuulata sõnu – sõnumit ja selle sisu –, vaid hääletooni ning viisi, kuidas midagi öeldakse. Hääl võib olla väsinud, solvav, ükskõikne. Nii saabki tüli põhjuseks signaal (hääletoon), mitte aga hingel kripeldav probleem.
Riid algab väsimusest
Ajendi lahkhelideks annavad argised pisiasjad. Vähemalt on nii Anne (36, arst) ja Peetri (36, väikeettevõtja) peres, kus on kasvamas 13aastane tütar ja 11aastane poeg. Riiuks nimetavad nad tavapärasest kõrgema hääletooniga vaidlust, mille põhjuseks on erinevad iseloomud ja oskused lahendada pingelist olukorda. Näiteks tuleb isa kurnatuna töölt ja lapsed tahavad temaga hullata. Isa ihkab puhkust ja käratab, et ta rahule jäetaks.
Ema meelest pole lapsed pragamist ära teeninud. Lapsed saadetakse isa säästmiseks küll teise tuppa, aga siis on emal jälle lastest kahju ja tõuseb vimm abikaasa vastu. Nii seda jorinat mõneks ajaks jagubki.
Laste arvamust küsides kinnitas Anne ja Peetri vaikse loomuga poeg, et tema pole küll vanemaid tülitsemas näinud. Tütar aga tunnistas, et riiu ajal hakkab tal hirm ja ta tunneb end eemaletõugatu ja kurvana.
Lastepsühhiaater Birute Lepiku sõnul tekitab tüli nägemine lapses ärevustunde. Nii tunnistab ka Anne ja Peetri 13aastane tütar. Hirmutundest sugeneb aga tasakaalutus: laps tunneb end halvasti ning käitub vastavalt.
Sissepoole elav laps võib muutuda senisest kinnisemaks, vaiksemaks ja hoida omaette. Tema mängus puudub rõõm ja hoog. Hirm, ärevus ja mure on aga endiselt tema sees. Näiteks sama pere 11aastane poeg ütleb, et pole tülitsemist märganudki. Ennast kaitstes eitab ta toimuvat ja seegi on kõnekas.
Väljapoole elav laps seevastu käitub agressiivsemalt. Kuna pinge vajab maandamist, võib ta lüüa, lõhkuda või karjuda. See võib juhtuda kohe, aga ka alles mõne aja pärast.
Anne ja Peeter usuvad, et lahendusi pakkuv riid õpetab lastele seda, et erimeelsused kuuluvadki ellu. Lastele on nad selgitanud, et igal inimesel peaks olema oma arvamus ja on hea, kui ta selle eest seista oskab. Lahkheli annab omakorda võimaluse õppida leppimist.
“Just teismelisel tütrel kipub kogu maailm kokku kukkuma, kui ta sõbrannaga tülitseb. Siis selgitame, et näe, ka meie isaga tülitseme vahel, aga see ei tähenda veel, et me poleks sõbrad edasi,” toob Anne näite.
Raha teeb riiakaks
Peret luues asuvad koos elama kaks üdini erinevat inimest. Alguses, kui tunded on värsked, on ka erimeelsustest kergem üle olla. Ajapikku hakkavad need aga üha enam häirima. Aastaid koos elanud Tiina (32, filoloog, vabakutseline) ja Mait (36, riigiametnik) tunnistavad, et piinlik küll, aga nemad tülitsevad raha pärast.
“Seda pole puudu, aga jagamisega on raskusi. Nimelt peab meil kumbki panema ühisesse kassasse poole teatud summast. Kui aga üks teenib märgatavalt vähem, siis paratamatult läheb sinna kogu palk ja endale ei jää midagi. Peab juurde manguma ja see tekitab tohutult pingeid, kisa ja lärmi,” kirjeldab Tiina.
Muidu suhtlemisaldis 13aastane tütar taandub rahatüli tõustes tavaliselt oma tuppa. Ta püüab hästi tasa olla, lootes, et niiviisi vaibub riid kiiremini. Kuna ta teab, et raha on tegelikult lahedalt, ei suuda ta kuidagi mõista, miks peab selle pärast nii palju kisklema. Ei ema ega isa usu, et nende rahatülides oleks midagi head ja õpetlikku, samas pole leitud ka väljapääsu, kuidas närvesööva riiu kordumist vältida.
Kliiniline psühholoog Ene Raudla arvab, et selles peres võib olla korduva samateemalise tüli põhjuseks selgelt väljendamata mõtted ja tunded. Teadupärast kruvib tüli üles vastumeelsus sellele, mida inimene näeb või kuuleb. Igasugune ebameeldivus tekitab tundeid: viha, pahameelt ja kurbust, mis kõik vajavad väljaelamist. Nüüd oleneb empaatiavõimest ja vastastikusest lugupidamisest, kuidas ebamugavale olukorrale reageeritakse.
Tõhusaim viis eriarvamusi ennetada ja lahendada on rääkida sellest, mis meeldib ja mis mitte. Võtmesõnadeks on seejuures otsekohesus ja selgesõnalisus. Kui teine teab, mida sa soovid ja ikka ei täida su ootusi, siis võiks meelde tuletada, et on olemas kokkulepped. Kui olukord ei muutu ja sa vihastad, siis väljenda ka seda selgelt ja täpselt. Ütle, et sa pole vihane mehe või lapse peale, vaid sinus tekitas viha, et raha antakse majapidamiseks vähe. Anna oma konkreetsele tundele sõnaline tähendus.
Kui täiskasvanud teadvustavad oma vajadusi ja oskavad neist teineteisele teada anda, nii et teine suudab ja saab kuulata, on see suur väärtus, mis aitab ära hoida paljusid valestimõistmisi.
Kahtlemata on see oluline ka lastele, kes selle kaudu õpivad tähele panema oma vajadusi ning neist õigel ajal ja viisil märku andma.
Kai Siidirätsep
foto: Bulls
