Vannitoas peab valitsema mõõdukus
Jaapanlased on kuulsad hommikuste kümblustega kuumas vannis, Lääne pool eelistatakse dušši ja erilised hügieenisõbrad käivad isegi kaks korda päevas end veega üle uhamas. Paljud nahaarstid ei pea sagedast duši- ja vannivõtmist sugugi tervislikuks tegevuseks, olgu nahk kuiv või rasune, pesija noor või vana. Miks? Dermatoloog Maie Tampere toob koduleheküljel www.derma.ee põhjuseks nahka kaitsva lipiidkihi eemaldamise. See omakorda tähendab, et nahk, meie suurim organ, kaotab tänu rasvakihi puudumisele vastupanuvõime kahjulikele bakteritele ning muutub haigus-altiks. Lisaks mured nagu nahasügelus või kestendamine. Ka maailma parim kehapiim ei suuda sellist kaitset pakkuda kui keha enda rasv, seepärast tuleks end võimalikult lühidalt ja leige veega pesta. Osade nahaarstide sõnul polevat sugugi hädavajalik kogu keha pidevalt sisse seebitada, vaid üksnes need kohad, kus eriliselt higistatakse nagu kaenlaalused, jalad ja genitaalpiirkond. Selleks piisab ka pesulapist. Dr Tampere soovitab kord päevas, pigem isegi ülepäeva või harvem kuni kümme minutit pesta. Optimaalne temperatuur on 35 kraadi ja see ei tohi ületada 39 kraadi.
Paljud nahapuhastusviisid ohustavad naha kaitsekihti. Kaitsekiht ehk hüdrolipiidkiht tähendab rasvhapete keerukat tasakaalu naha pealispinnal, mis kaitseb keskkonna mõjutuste eest. Ideaalnäit on 5,5. Seega peavad pesuemulsioonid või seebid olema ph-neutraalsed. Tavaliselt on see vajalik info tooteetiketil väikselt kirjas.
Kiusatud nahk maksab kätte
Õrn nahk reageerib kurjasti enam-vähem kõigele, mis talle vastukarva on – kas villane vastu ihu, vale kreem või liiga kare rätik... Pole paremat kunsti kui vältida kõike, mis võib rasva ja niiskuse välja viia. Kaasa arvatud liiga sagedast pesemist. Ka kuiva naha dušigeelid on ph-neutraalsed (ph 7) kuni hapud (ph5). Pesuvahendid olgu pigem duši-õlid, kreemdušid ja puhastavad kreemid, sest tavalised dušigeelid kipuvad liiga tegema. Eeskuju võiks võtta jaapanlastelt, kes vannist tulles naha vaid õrnalt kuivaks patsutavad.
Tavalistel dušigeelidel pole ka rasuse nahaga asja, sest liiga agressiivne puhastus ergutab nahka veelgi rohkem rasva tootma. Eelistada tasub leiget vett. Rätikut ei peaks kuivatamise peale üldse raiskama, sest nii toimib auruv vesi veel mõnda aega jahutavalt. Kuulus külm dušš seevastu jahutab vaid lühikeseks ajaks ja ergutab seejärel naha verevarustust – see on parim eeldus järgmiseks higiatakiks!
Tee vannitoas lõpp vahupommidele!
•• Nahapuhastusvahendeid tuleb säästlikult tarbida. See õnnestub tahkete pesutükkidega paremini kui vedelatega. Nahaarstide sõnul pole tavalised seebid siiski igapäevaseks nahapuhastuseks sobivad, sest tõstavad naha kattekihi ph üle 5,5. Seebi liigtarbimine võib eemaldada nahka kaitsva lipiidkihi, mis tekitab nahaärritust.
•• Ühed levinumad on sünteetilised seebivabad puhastusvahendid, mis sisaldavad rasva tekitavaid aineid ja niiskust ega lase niiskusel niisama kergelt nahast välja minna. Need on vähem allergeensed, puhastavad hästi ja vabastavad rasust, moodustamata lubjasooli. Miinuseks võrreldes seebiga on kõrge hind.
•• Nahka säästvamad (ja veelgi hinnalisemad) pesuvahendid vahutavad vähem kui tavatooted. Vahutekkel pole aga mingit pistmist puhastusjõuga.
