Vastsündinu elu kestis vaid nädala
Haiglapersonali suhtumine ehmatas noore ema ära
Krista Rosentali (25) esimene laps elas kõigest nädala, sest sünnitusel hingas ta sisse rohelist oma väljaheitega lootevett. Laps suri hapnikupuudusesse. Rakvere haigla arstid, kelle hoole all laps sündis, on kindlad, et teda poleks suudetud päästa ka üheski teises haiglas. Kui sünnituse ajal loote südamelöögid aeglaseks jäid, tekkis lootel hapnikupuudus ja sünnitus lõpetati vaakummeetodil.
Laps pandi kunstlikule hingamisele, väljaheiteid sisaldav lootevesi loputati bronhidest välja. Tehti ka muud vajalikud protseduurid.
Siiski laps ei toibunud ja suri nädal hiljem Tallinna Lastehaiglas. “Kõik ohud olid õigel ajal teada ja nendega arvestati. Sekkuti siis, kui tekkis vajadus,” ütleb Rakvere haigla sünnitus-günekoloogiaosakonna juhataja Heiki Kapp.
“Kummaline, et praegu veel nii juhtub,” ütleb Krista Rosental, kes pole veebruaris toimunud kaotusest veel üle saanud. Ta ei saa aru, kuidas saavad meedikud nii hoolimatult suhtuda lastesse, keda sünnib ju niigi liiga vähe.
Raseduse ajal käis Krista Rosental Rakvere haigla naistenõuandla ämmaemanda juures, arsti juurde ta oma sõnul ei pääsenud. “Ta sai kõik vajalikud mõõtmised ja uuringud,” kinnitab Heiki Kapp. Ta lisab, et selles naistenõuandlas tohib iga rase pöörduda ka ilma saatekirjata ja ette registreerimata kõikide erialaarstide juurde.
Sünnitustegevuse algul pandi aparaat kuulama lapse südametoone. “Aparaat jäi seisma, numbrid kadusid eest ja mina läksin endast välja,” meenutab Krista Rosental. “Õde tuli ja kiitis, et neil on see vana asi, nii ikka juhtub.”
“Sünnituse ajal liigutavad nii naine kui ka loode ennast. Seetõttu võib anduri fookus loote südamelt ära nihkuda. See pole ei aparaadirike ega südame seismajäämine,” selgitab Heiki Kapp. Krista abikaasa Kalle Rosentali sõnul võiks patsiente varem informeerida aparaadi kummalisest käitumisest.
Väljutusperioodil muutusid loote südametoonid aeglaseks ega suutnud enam taastuda. Loote ägeda hapnikupuuduse tõttu otsustas valvearst Merike Tooming kasutada vaakummeetodit ja selle abil laps emaihust ka välja tõmmati. Nabaväät oli kaks korda ümber kaela ja keha. Neonatoloog Piret Krigul diagnoosis lootevee sissehingamist ja kutsus välja Tallinna Lastehaigla intensiivravibrigaadi.
Laps sündis 40 minutit pärast südaööd. “Tugev tüdruk oli,” meenutab Krista Rosental. “Värisesin, hirm oli. Küsisin sanitarilt, kes seal korjas ja puhastas, kas veel tehakse midagi. Sanitar nähvas, et mida te siis mõtlete.”
“Kuna oli öö ja raske sünnitus ning kogu personal Krista Rosentali lapsega hõivatud, võis talle jääda mulje, et temaga ei tegeldud piisavalt,” leiab sanitar Helga Metus.
Krista nägi veel korraks oma tütart hingamisaparaatide all, arstid püüdsid lootevett kopsust eemaldada. Siis sõitis beebi reanimatsiooniautoga Tallinna.
Rakvere haiglas sooja vett polnud. “Tehti remonti. Praeguseks on see olemas. Sooja vee puudumine on sünnitusjärgselt kahtlemata ebamugav,” tõdeb Kapp.
Kui Krista Rakvere haiglast välja sai, ei tulnud lastearst isegi ütlema, kuidas lapse seisund on. Kui Krista ise arsti üles otsis, ütles see, et ei olevat julgenud ütlema tulla. “Oma praaki ei julge tunnistada,” märgib Krista abikaasa.
“Ütlesin, et Tallinnast on nii halvad uudised, et ei julge teile mitte rääkidagi. Arusaam, et ei julge praaki tunnistada, tuli ilmselt sellest sõnastusest,” ütleb neonatoloog Piret Krigul.
Laps viidi Tallinna Lastehaiglasse doktor Aleksander Gusjevi hoole alla, kus Krista jõudis veel korra oma tütart vaatamas käia. “Tütar hingas, aga ei teinud silmi lahti,” ohkab Krista seda meenutades.
Lapse kopsud olid lootevee sissehingamise tagajärjel tugevasti kahjustunud. “Laps hingas, aga tema kopsud olid vett täis olnud. Lõpuks tekkis tal ajukahjustus,” ütleb Gusjev. Tema sõnul sai laps viga valesti antud sünnitusabi tagajärjel.
“Lastearst saab öelda, et laps on sündinud raskes seisundis, aga mitte, mille tagajärjel,” ütleb Kapp.
Pärast sünnitust oli Krista tagasi kontrolli kutsutud alles kuu aja pärast. Tartu eraarst avastas sünnitusjärgse põletiku, mis Krista arvates võis tekkida ka külma veega pesemisest. “Poleks me Tartusse eraarsti juurde ise läinud, oleks võib olla põletik liiga hilja avastatud. Oleks naine ka läinud,” kardab abikaasa.
Gusjevi sõnul jõuab Tallinna Lastehaiglasse liiga palju teistes haiglates oskamatut sünnitusabi saanud lapsi – kolm-neli kuus. “Üks või kaks neist surevad, ülejäänud jäävad elama, võib jääda eluaegne ajukahjustus,” ütleb Gusjev. Tema sõnul on günekoloogiline abi nõrk. Ka tuleks sündimata beebisid rohkem uurida.
Heiki Kapp ütleb, et ei saa aru, kuidas oleks Gusjevi arvates pidanud Krista Rosentali raseduse ajal paremini uurima.
Noorpaar aga soovib last väga ning selle nimel ei peeta paljuks käia oma kodust Tapalt Tartusse eraarsti juurde. “Hoolimata kõigest julgeme veel kord ette võtta,” kinnitab Kalle Rosental.
