Veel üks väike sammuke inimese kloonimise poole
Eelmisel pühapäeval teatasid ameerika teadlased, et neil on õnnestunud kloonida inimese embrüo. Massachusettsis Worchesteris paikneva erafirma Advanced Cell Techology uurijad avaldasid oma töö tulemused võrguajakirjas The Journal of Regenerative Medicine.
Esmakatsetel surid kloonitud embrüod varakult ning nad ei hakanud tootma tüvirakke. Viimased on keha alusrakud, mis võivad areneda mistahes koeks või organiks. Embrüo kloonijad rõhutavadki, et nende ainus eesmärk on kasutada kloonitud embrüoid haiguste võimalikuks raviks.
VAIDLUSED PUHKEVAD TAAS. Inimese embrüo klooniti nagu lammas Dolly puhul. Selleks eemaldasid teadlased doonornaise munarakust tuuma. Seejärel sisestati rakku DNA teise inimese rakust, mis aitab munarakke normaalselt küpseda. Rakud arenesid varajasteks embrüo-teks, ent seejärel surid.
Teadlaste kinnitusest hoolimata on aktiviseerunud nii kloonimise vastased kui pooldajad. USA senati enamuse liider Tom Daschle näiteks on väljendanud oma soovi selliseid uuringuid tulevikus piirata. President Bush omakorda kinnitas, et embrüo kloonimine on “moraalselt väär”. Tema pressiesindaja Ari Fleischman ütles, et president eelistaks, kui kongress selle tegevuse keelustaks.
Oma soovist inimest kloonida juba jaanuaris teatanud skandaalne teadlane Panayiotis Zavos aga on rahul, et embrüo kloonimisega on tema eesmärgi saavutamine kergemaks tehtud, kuna Valge Maja, kirikud ja kongress peavad lõpuks oma seisukohad välja ütlema. Kuid saavutuseks ta seda ei pea, kinnitades, et suudaks sama korrata ühe kõva pärastlõunaga. Ka salajases paigas oma sõnul inimese kloonimist ette valmistav usurühmituse teadlane Brigitte Boisselier kinnitab, et tema oskab sellist trikki juba ammu.
TÄHTIS VÕI TÄHTSUSETU? Tüvirakkude uurijad on suurest tähelepanust häiritud, kinnitades visalt, et tegu ei ole kloonitud inimesega, vaid rakukuhjaga, mida hakatakse kasutama kellegi elu päästmiseks. Kloonimise vastased rõhutavad aga, et kuna on plaanis tekkiv indiviid hävitada, mis sest, et mõni päev pärast arengu algust, pole see eetiline.
Advanced Cell Technology teadlaste rühm reklaamib oma saavutust kui “tähtsat sammu terapeutilise kloonimise poole”. Inimese embrüo saab luua patsiendi enda rakkudest ning nendest juba kasvatada vajalikke kudesid või elundeid. “Me arvame, et kloonimine paljunemise eesmärgil kujutab endast riski nii võimalikule emale kui lootele, mis teeb selle praegu lubamatuks,” kirjutavad Jose Cibelli, Robert Lanza kolleegidega ajakirjas Scientific American, lubades, et nende saavutus tähendab “uue ajastu koidikut meditsiinis.”
Skeptikutest teadlased arvavad omakorda, et saavutus tekitab rohkem laineid Washingtonis kui laborites.
LOOTE ÕIGUSED. Kas kuuerakulisel embrüol on mingid õigused? Selle üle vaidlused käivad. Asjatundjad kinnitavad siiski, et elusalt sündinud beebini on veel pikk maa minna. Ning Advanced Cell Technology teadlased rõhutavad omakorda, et nemad ei püüdle kloonimise teel beebide tootmisele. Embrüod luuakse, et saada haiguste raviks tüvirakke.
Ometi on nad loonud kuuerakulise embrüoklooni, mis emakotta istutatuna võib looteks ja seejärel imikuks saada.
Teiste imetajate peal tehtud katsed näitavad, et paljud kuue raku suuruseks kasvanud embrüod ei ela rasedust üle. Lammaste ja veiste puhul näiteks sünnib üks loom 25 kuni 50 embrüo kohta. Ning inimese puhul arvatakse väljund olevat veel pisem.
Sama kehtib isegi rutiinse katseklaasiviljastamise puhul, mis kulgeb edukamalt veistel kui inimesel. Vaid üks viiest kuuerakulisest katseklaasis viljastatud embrüost sünnib inimlapseks. Ning see on nõnda väga hoolikalt valitud embrüode puhul.
LAMBAST ERINEV. Esimene kloonitud imetaja on 1997. aastal loodud lammas Dolly. Sellest ajast saadik on kloonitud ümar-usse, hiiri, veiseid. Ent siiani on kloonimise tulemus õnne küsimus. Inimese puhul tekib veel probleem, kuidas vältida võimaliku värdja sündi. Kloonimise pooldajad juhivad tähelepanu, et inimest kaitseb üks mehhanism, mis paljudel teistel imetajatel puudub.
Loote kasvu reguleerib teiste seas geen nimega “insuliinisarnase kasvufaktori II retseptor” või IFG2R. Lammaste, hiirte, veiste ja sigade puhul on aktiveeritud vaid üks selle geeni koopia. Inimesel ja teistel primaatidel aga on sisse lülitatud nii emalt kui isalt pärinevad koopiad. See tähendab, et kui ühes tekib vigu, aitab teine hädast välja.
Seega peaks inimene olema vähem tundlik kloonimise käigus tekkivate mutatsioonide suhtes. Mis puhub tuult inimese kloonijate tiibadesse. Siiski arvatakse, et inimesel on umbes 50 geeni, mis loote arengut juhivad, ja pärinevad vaid ühelt vanemalt. Seega ei tohiks üks erinevus inimese kloonimist lihtsamaks teha.
