Venekeelsed ajalehed Eesti asjast
Reedel avaldas Vesti Dnja esiküljel fotomontaaži, kus Eesti peaministrit on kujutatud Hitlerina ja kaitseminister kannab fašistlikku sõjavormi. Eestlased reageerisid leigelt. Vaid ETV “Vabariigi kodanikes” näidati lehte, ohati, imestati ja öeldi, et tegemist on ju puhtal kujul vaenuõhutamisega.
Me oleme harjunud, et Eesti elanikke vihavaenu õhutamise eest ei kaitsta, kuigi põhiseadus sellist õhutamist justkui ei lubaks. Seetõttu jätkab mõni leht samas vaimus edasi ja nii mõnigi kirjutis meenutab pronksiööeelset kodusõja propagandat. Et eestlased on fašistid, ja kogu lugu.
Kuigi nii selle lehe poolt solvangute objektiks valitud isikud kui ka põhiseadus vaikivad, avaldas Vesti Dnja esmaspäevase numbri esiküljel suure pealkirja “Kolleegid kahtlustavad, et võimud tahavad “rünnata” ajalehte Vesti Dnja”. “Kolleegide” all mõeldakse Komsomolskaja Pravda töötajat Galina Sapožnikovat, kelle artiklitest jääb mulje, nagu vihkaks ta Eestit ja eestlasi lausa sünnist saati ja kes koos Balti riikide “sõbra”, Pervõi kanali saatejuhi Maksim Ševtšenkoga esines Tallinnas 15.–17. novembril toimunud kolmepäevasel rahvusvahelisel konverentsil “Baltikumi vene infoväli”.
Sapožnikova väitis, et peab vene pressi “matusekõnet” ja ründas teravalt neid Eestis väljaantavaid vene lehti, mis ei tegele vaenu õhutamisega, nimetades neid “võimu toetajateks”. “Nagu seda teeb vene Postimees, ja teeb täiesti võikalt, sest ta on praegu ajakirjanduse eetikanormide rikkumise tšempion,” ütleb Sapožnikova, kasutades väljendit “sirbiga vastu mune”. Ta jätkab: “Lugupidamist väärib ajaleht Vesti Dnja, kuid ma arvan, et nende päevad on loetud, kuna seda, mida tegi viimase poole aasta jooksul Vesti, ei unusta võimud eal.” Ta lisas, et viimasel ajal “kahe tooli vahel istuv” Molodjož Estonii ei ole lugejatele huvitav. Konverentsil rünnati eri ettekäänetel pea kõiki Eestis tegutsevaid tasakaalukaid väljaandeid, ka veebilehte Novosti.etv24.ee on nimetatud “vene keelde väga negatiivselt suhtuvaks kirjaoskamatuks portaaliks”.
Vene keele suhtes “vaenulikeks” tembeldati kõik jõukamad ja riigi toetatavad meediaväljaanded ning kanalid. Maksim Ševtšenko aga väitis, et kohalik press peaks arutama fašismi taassündi Euroopas ja et just nimelt Vene revolutsioon kinkis eestlastele ja lätlastele võimaluse luua oma rahvusriigid. “Siin, nendes kahes riigis peaksid seisma Lenini mälestusmärgid!” hüüatas ta. Üleüldse meenutas see “konverents” Vesti Dnja tõlgendust Kremli meediatribunali väljasõiduistungist, kus mõisteti kohut kõigi vähegi eestimeelsete venekeelsete väljaannete üle Eestis.
Muide, eelmine selline “istung” toimus Lätis. Esmaspäevane Molodjož Estonii pani tähele, et nii mõneski esinemises räägiti pigem poliitikast kui ajakirjandusest ja süüdistati Balti riike “poliitilise režiimi fašiseerimises”. Eestis tegutsevaid vene ajakirjanikke nimetati sel PBK vaimus ülesehitatud suuršovinistlikul klounaadil “külmutatud pelmeenideks”.
Kolmapäevane MK Estonija trükkis suure intervjuu Eesti panganduse ja rahandussüsteemi ühe loojaga, Põhjamaade suurima panga Svenska Handelsbankeni asepresidendi Bo Kraghiga, kes räägib Eesti krooni (võimalikust) devalveerimisest ja inflatsioonist Eestis. “Olen alati rääkinud, et võib saabuda päev, mil Eesti krooni kursi jäik seotus euroga tuleb kaotada. Kuid Eestis võrdub fikseeritud kursi poliitika riikliku religiooniga. Kui tavalises riigis on kolm riiklikku püha sümbolit lipp, vapp ja hümn, siis Eestis on veel neljaski – krooni fikseeritud kurss euro suhtes. Kui kolm esimest on lihtsalt sümbolid, siis sel neljandal on suured rahanduslikud ja majanduslikud tagajärjed. Vaatamata sellele oli alles hiljaaegu selle küsimuse arutamine tabu, kahtlusi peeti kuriteoks,” ütleb Bo Kragh. Ta arvustab rahandusminister Juhan Partsi ütlust palkade külmutamise teoreetilisest võimalikkusest Eestis. “Aga milliseid sanktsioone kavatseb kurjategijate suhtes see lugupeetud majandusminister rakendada? Kui mõni tööandja maksab rohkem, kas ta viiakse vanglasse?” küsib Kragh. Ta lisab: “Saage aru, poliitiline otsus ei lahenda iga olukorda. Kui palgad külmutada, siis kolivad ehk veel 50 000 inimest Inglismaale.”
Kragh ütleb sama ka rahandusminister Ivari Padari kavatsuse kohta hakata kontrollima elektri ja aktsiisikaupade hinda, ohjeldamaks inflatsiooni.
MK Estonija avaldas suure usutluse ka Maret Maripuu ja Dmitri Linteriga. Linter väidab: “Kui mind ära viidi, seisis mu väike laps põlvili, käes mõõk, nuttis ja rääkis, et maksab minu eest kätte. Ma ei unusta iial, kuidas kuueaastane poisike hoidis mõõka, mis oli mõeldud suurte politseinike jaoks. Arestijärgne päev oli košmaar. Mind toodi Rahumäe arestimajja. Siis ma sain aru, et mind ei tapeta… Minuga võisid juhtuda seletamatud asjad. Ma võisin näiteks surra südamerabandusse või põgenemiskatsel.”
Kolmapäevane Molodjož Estonii kirjutab, kuidas mõni päev tagasi saatis Eesti firma E-Profiil Norrasse Eesti meistrite valmistatud oma klassi maailma suurima kraana, mis koosneb kahest 90-tonnisest osast. Ettevõttel on tellimusi pooleteistkümneks aastaks ette.
