Venemaa laulja tänab Skype’i eestlastest leiutajaid
Ta usutles eesti ja vene jõulude puhul vaimulikke, üks mitte just otseselt meditsiini puudutav küsimus oli selline: “Kas on võimalik Eestis kahe põhilise keelegrupi lähenemine ja mis rolli oleks selles võinud mängida religioon?”
Moskva patriarhaadi Eesti õigeusukiriku Tallinna Kaasani kiriku vaimulik Joann Hristenko vastas küsimusele nii: “Jeesus Kristus ei tee vahet hellenil ja juudil. Natsionalism, ühe rahvuse üleoleku propageerimine teiste ees, rahvuslik erandlikkus on taganemine tõelisest kristlusest. Inimene, kes jagab teisi mitte usu järgi, nagu seda õpetab Pühakiri, vaid vere alusel, ei saa olla õigeusklik.”
EELK Viljandi praostkonna praost Marko Tiitus reageeris küsimusele nii: “See on kahe otsaga asi. Kirik ja religioon võivad puutuda tihedalt kokku rahvusprobleemidega ja maailmatunnetusega “meie ja omad” (mõ i naši). Kirik ja religioon võivad soodustada kas tahtlikult või tahtmata eestlaste ja venekeelse elanikkonna vastandamist. Eesti ajalugu teab, kuidas võitlesid luterlus ja õigeusk inimeste hinge eest 19. sajandil. Integratsioon Eestis pole olnud kerge ega saagi olema, ei tasu oodata kiiret tulemust.”
Kui keegi imestab, et kuidas on omavahel seotud meditsiinileht, Jumal ja Klenski, siis väitis ju kord Ostap Bender, vaieldes tema autojuhi ja auto anastanud ksjondz’idega: “Jumalat ei ole olemas! Ega pole kunagi olnud! See on meditsiiniline fakt!”
Kui ajaleht Zdorovje Dlja Vsehh on siiski soliidne ja humaanne väljaanne, siis Eestit, Eesti kultuuriasutisi ja ettevõtteid boikottima kutsuv, kuid oma kohaliku versiooni Tallinnas trükkiv ja levitav Komsomolskaja Pravda ei tunnista ka jõulurahu mitte. Aastalõpu Komsomolskaja Pravda–Severnaja Jevropa jõulunumber reklaamib juba esikaanel Eesti teemat nii: “Soome natsisti jõulumeelelahutus Eestis”.
Üüratu artikkel “Pruun nakkus” on rikkalikult illustreeritud. Ühel pildil lõikab Teinonen, haakrist käel, lahti suure haakristiga tordi, teisel pildil ilutseb Hitler koos tütarlapsega. Järgmine artikkel räägib sellest, et riigi kaheks vaenutsevaks laagriks jaganud Eesti valitsuse tekitatud kahju hakkab suveks ulatuma sadadesse miljonitesse dollaritesse ja pronkssõdur on valitud aasta meheks. Kolmandaks “näärinumbri” vaalaks on jutt Urmas Otist. Selle paskvilli autor on loonud kvintessentsi viimase aja kõige räpasematest kuulujuttudest Oti kohta, sealhulgas nendest, mis puudutavad staari välimust ja tervist. Seda lugedes tekib kahtlus, et sellise jõuludeks ja uueks aastaks üllitatud vihkamise vihiku autorid võivad ise olla ebaterved.
Eesti teemat analüüsis 1. jaanuaril päris pikalt ja tüütult Pervõi telekanali saates tuntud satiirik Mihhail Zadornov. Pronkssõduri “lammutamine”, eestlaste “pikad juhtmed”, kõigi “fašismimeelsete” baltlaste “vaenulikkus” Venemaa suhtes grusiinide, ukrainlaste, ameeriklaste ja president Bushi “idiotismiga” on road, millega iga aasta lõpus Eestis esinev ja Lätis kodu omav kirjanik on pidanud kohaseks kostitada miljoneid televaatajaid just uue aasta esimesel päeval. Ei usu, et Gruusia ja Eesti pommitamise “naljad” sobivad pühade konteksti. Humorist pidas võimalikuks öelda kogunisti, et maailmameistri Garri Kasparovi ajus on vähem rakke kui malelaual ruute. See räägib meile rohkem ehk ikkagi Zadornovi enda vaimsest tasemest kui geniaalse maletaja intellektist.
Muide, aastavahetuse MK Estonija nimetas (ka vene Delfi vahendusel) aasta sigalaks meie märtsis valitud riigikogu, mis samuti ei räägi parlamendi ega selle valinud rahva tasemest, kuid sobib hästi kokku Moskovski Komsomoletsi siinse filiaali kollase lehe mainega.
Molodjož Estonii aastavahetuse numbris on avaldatud intervjuu Venemaa laulja Oleg Gazmanoviga, kelle hiljutised esinemised Eestis tekitasid vastakaid tundeid. “Ühe noorteliikumise liider avaldas pöördumise riigi valitsuse poole, milles väitis, et Gazmanovi kontsert solvab eesti rahvast ja propageerib Nõukogude Liidu ja kommunismi restaureerimist,” märgib Ella Agranovskaja, kes alustab oma muidu asjalikku intervjuud kahtlasevõitu väitega, et avalduse autor on psühhopaat. Gazmanov ise avalduse autorit Jevgeni Krištafovitšit kividega ei loobi ja räägib üldisemalt. “Selleks, et kõik massiteabevahendid kirjutaksid millestki, vajavad nad mingit ilgust. Ja siis on juba kama kõigest – hädadest, sõdadest, katastroofidest. See ongi hirmus. Tuleb välja, et saatan ahvatleb inimkonda, toetades madalaid kirgi massiteabevahendite kaudu,” on Gazmanov veendunud. Ta räägib ka oma lastest: kümneaastasest pojast ja nelja-aastasest tütrest. “Kasvatan neid virtuaalselt. Teate, on olemas selline programm nagu Skype,” teatab staar. “Kas te ka teate, et see on välja töötatud Tallinnas?” küsib ajakirjank Agranovskaja.
“Kas Skype on leiutatud Tallinnas?” ei usu laulja oma kõrvu. “Kujutage ette jah,” hajutab ajakirjanik tema kahtlusi. “Siis saatke minu poolt suured tervitused Skype’i välja mõelnud poistele. Ma suhtlen Skype’i vahendusel lastega ja kasvatan neid. Ja üsna edukalt,” ütleb alalõpmata kontserdireisidel viibiv Oleg Gazmanov.
