Veidi enne keskpäeva keeb loomaaia lihtsa paigutusega söögisektoris töö täie hooga. Lihasaag lõikab järgmise hommiku vasikaid tükkideks. Kõmps-kõmps viskavad köögitöölised porgandeid kasti.

Lihamasin lõikab lisaks vasikatele (8 krooni kilo) Sergei Savkini käe all sobiva suurusega paladeks ka kohalike talupidajate hobuseid. Päevas kulub hakitud ja hakkimata liha ligi 190 kilo - kümne päeva pehme liha varu seisab kootidena külmkambris. Liha kõrval lesivad sügavkülmas ka ahvide supikanad ja kilepakid pohli.

Kuivtoit ja kompotid ning joogid seisavad eraldi sahvrites. Vasakut kätt 28 tonni sõraliste graanuleid, ülal riiulil ahvipoiste Värska vesi ja elevantide punasesõstra-arooniamahl. All õli karudele ja kõrvaltoas papagoide teokarbid.

"Kolm elevanti joovad 30 liitrit mahla nädalas. Üks neist saab õli praegugi, sest tal on kõht kinni - talitaja viib kaks pudelit korraga," räägib köögipoole eest vastutav söödateenistuse aseülem Jevgenia Jefimova.

Ahvide krõbuskid pole inimesele suurem asi. Pisikesi pruune maisipulki meenutav söögikraam maitseb nagu üsna kauaks seisma jäänud peekoniküpsis ja krõmpsub hamba all kangesti mullaselt. Kaalika, kapsa ja pirni ristet meenutav maapirn tundub kuivtoidu peale lausa hõrgutisena.

Arstimaja asukatele kaaluvad köögikokad Marina ja Ljudmilla aga isegi porgandeid grammi täpsusega. Banaane, õunu ja pohli söövad loomaaia kasvandikud kuu jooksul mitu tonni.

Lindudele mõeldud jääkirmetisega kaetud räimed vedelevad porgandikastide ees köögipõrandal ja on kokkade sõnul parasjagu "sulamisel". Veidi suuremad forellid jagatakse merikotkastele. Kaks Rootsi loomaaiast toodud merehäda-kogemusega hüljest on aga mõnevõrra pepsid ning neile antakse kergelt soolatud heeringaid.

Kohalik hiirekuningas, suurte roheliste silmadega kass Masha jalutab väärikalt pliidi juurest ukse juurde ega liiguta külmunud kalade peale vurrugi. Tallinna kajakad seevastu teavad loomaaia söögiaegu ülihästi ning lendavad sekundi täpsusega alati kohale. Priisööjate kiusamiseks viskavad talitajad kalu otse oma lindude nokkade vahele - nii pudeneb kääksujatele vaid mõni üksik luu.

Kõige kiirem aeg on loomaaia köögis varahommikul. Kella kaheksaks tööle saabunud kokad jagavad kibekähku kala, liha ja piima laiali. Kell üheksa teeb suur veoauto esimese tiiru lindude ja lõvide-ahvide manu. Teise tiiruga saavad päeva ninaesise kätte kannatlikumad.

Keskpäevaks lebavad lepliku olemisega hüäänipreili Minni jalge ees mõned pooleks rebitud tibud, täpiline elukas ise jalutab laisalt nende vahel. "Tavaliselt me söödaloomi ei nunnuta. Muidu juhtub nii nagu Liisuga. Tema oli ilus kirju merisiga ja elas lõpuks pärast meie juures vanadussurmani välja," kirjeldab imetajate sektori asejuhataja Anne Saluneem. Tema kontoriukse taga piuksub paar kastitäit elussööta.

Saluneeme sõnul võib küülikute, tibude ja rottide elusalt kugistamine inimestele küll võikana tunduda, ent paljudele loomadele on sisikondi ning sulgi väga vaja. "Tapmisinstinktist võõrduvad loomaaias loomad nii või teisiti," tõdeb imetajate sektori asejuht.

Taimetoiduliste kodiaki karude meelisroog on lihtne tangupuder. Brigita, tema poeg Heinrich ja ülirahulik Grete nilpsavad oma oskuslike keeltega kivipõrandalt ära viimsegi puljongis keedetud pudruraasu. Sama kähku kaovad mõmmide kõhtu ka Fazeri saadetud saiad. Mahlast nõretavate arbuuside peale vallanduv rõõmupahvak sunnib kogukaid loomi taas väledalt suud liigutama.

Närimiskõlblikke oksi, heina ja vihtasid köögis ei hoita, need sõidavad kohe portsu kaupa loomade juurde. Kui varu otsa süüakse, tellib loomaaed kohe uue jao lepingupartneritelt juurde.

Viie aasta eest kaubandusalalt loomaaia kööki tööle tulnud Jevgenia sõnul on tema ümber peaaegu kõik muutunud. "Alguses oli masinaid ikka väga vähe, nüüd on kõik mehhaniseeritud. Varsti lähevad katus ja ruumid remonti ning siis on meil päris kaubanduslik väljanägemine," naerab ta.

Tallinna loomaaias oli aastavahetuse seisuga 723 imetajat 107 liigist ning 549 lindu 111 liigist. Lisaks veel kalad ja selgrootud.