Vesise nina põhjustab eurotoit

"Mul on kodus kassid, koerad ja jänesed. Oleks kole küll, kui selguks, et olen loomakarvade vastu allergiline," muretses 16-aastane Maria Laur, kes tuli Tallinna Keskhaigla Lastepolikliinikusse allergiatestile. Vesine ja valulik nina pani teda allergiat kahtlustama.

Et võimalikke allergiat põhjustavaid aineid välja selgitada, torkas astmaallergia kabineti õde Sigrit Eilaste Maria käsivarre nahapinnale 20 väikest auku ja tilgutas sinna erinevaid aineid. Päris punaseks ja sügelevaks nahk ei muutunud.

Lasteallergoloog Maie Laaniste sõnul on loomakarvad ja tolmulestad üsna sagedased allergiatekitajad. Üha rohkematele patsientidele põhjustavad vaevusi ka toiduained ning sünteetilised tekstiilid. "Sisekeskkonna probleem on aktuaalne kogu maailmas. Viimased 15 aastat on tegeldud energiasäästlikkusega ja ehitatud majad hästi soojapidavaks, aga ventilatsioon on jäetud tahaplaanile," muretses ta. "Euroremondiks kasutatavad ehitusmaterjalid ja tekstiilid on puudulikult testitud. Tegelikult ei mõju suur osa neist inimese tervisele hästi."

Valige – kas laps või koer

Doktor Laaniste sõnul tuleb selle üle, et lasteasutustel euroremondiks raha ei jätku, isegi õnnelik olla. Vastasel juhul oleks allergiavaevustega lapsi oluliselt rohkem. "Koolides eriti allergikutele ei mõelda. Kooliruume ja võimlaid ei koristata korralikult," arvas ta. "Tegelikult võib tundlikum laps haigestuda juba pinginaabri tõttu, kellel on kodus koer või kass ja kelle kaudu kõõm ning loomakarvad levivad." Allergikule on parim keskkond, kus on vähe tekstiile ning kergelt puhastatavad pinnad. Kindlasti peab kodus olema tolmu mitte läbi laskev tolmuimeja.

Allergoloog paneb inimestele südamele, et need allergia ilmnemisse tõsisemalt suhtuksid. "Ma olen kakskümmend viis aastat allergoloogina töötanud ja ainult ühe ema suust kuulnud otsust, et peab oma koera ära andma, kui laps on allergiline," tõi ta näite. "Muidu on esimene jutt ikka see, et kuidas nii, koer on meie pere liige. Nagu laps seda ei oleks."

Palju pahandust võib allergikutele teha ka voodis elutsev tolmulest, mis aktiviseerub inimese soojust tajudes ja kinnitub voodipesu külge iminappadega. "Selle vastu aitab spetsiaalse voodipesu kasutamine ning pesu vahetamine iga nädal, siis ei jõua lestade populatsioon ennast nii jõudsalt sisse seada. Abi on ka tuulutamisest, sest külmemat temperatuuri lest ei taha."

Ka kartul võib allergiliseks teha

Kartulikrõpsude, koolajookide ja pritsitud tsitrusviljade kultuur on allergoloogidele üksjagu tööd juurde toonud. "Reegel peaks olema niisugune, et sööge ainult seda, mis kasvab 50 kilomeetri raadiuses su kodust. Meie oleme natuke leebemad ja ütleme, et eelista eestimaist," rääkis arst. "Enamasti on müügil olevad puuviljad üle pritsitud või järelvalminud. Selleks, et suuremat turgu leida, antakse kahjulikele toiduainetele võimalikult hea kaubanduslik välimus." Lisaks puuviljatarbijale võib allergia tabada ka muna-, shokolaadi- või pähklisööjat. "Sada protsenti ohutu ei ole mitte miski," tõdes doktor Laaniste, kelle patsientide hulgas on isegi kartuli või kapsa vastu allergilisi inimesi.

Enamjaolt annab allergia endast märku lapseeas, kuid on ka inimesi, kellele nahasügelus, astma või nohu tulevad kallale täiskasvanuna. Väga palju sõltub ettevaatlikkusest ja eluviisidest. Üks allergiavorm võib teiseks üle minna. Nii piinab allergikust väikelast enamasti nahasügelus, vanemaks saades võib allergia end astma või nohuna tunda anda. Kui mõlemad vanemad on allergilised, on neljal lapsel viiest risk olla samuti ülitundlik.

Haige ei pruugi endal alati allergiat kahtlustada. Kui aga nohu igal aastal samal ajal kallale tuleb, on põhjust oletada, et see tekib näiteks õietolmust. Allergikud peavad silmas pidama õietolmukalendrit. Kergemalt hingata saavad nad vaid paaril kuul aastas, kui ükski taim ei õitse. "November-detsember on õietolmuallergikutele lihtsamad, aga jõulude paiku sageneb maiustuste söömise tõttu toiduallergiaga pöördumine," selgitas Laaniste. Kui on teada, et taimede õitsemise ajal allergilised nähud ilmnevad, tuleb nende kergendamiseks ravimeid võtta ja õues vihmaga liikuda, et tolmu levimist vältida.

Kas nohu või allergia?

Märtsist algas õietolmu suhtes tundlikele inimestele hooaeg, mis paneb nina sügelema, vett jooksma ja valutama. Doktor Helena Hansen Telliskivi Perearstikeskusest loetles sagedasemate allergiatekitajatena märtsist maini sarapuu, lepa ja kase õietolmu, augustis ja septembris on ülekaalus umbrohtude ja puju õietolm. Tema sõnul võivad allergianähud ägeneda ka mitmesuguste ärritajate toimel, mis ei ole ise otsesed allergia põhjustajad. Selliselt võivad mõjuda näiteks tubakasuits, teravad lõhnad, parfüümid, lilled, pesupulber.

Allergilisest nohust annavad märku ninasügelus, aevastamine, suurenenud vesine eritis ninast, ninakinnisus. Võivad lisanduda silmade ärritusnähud (punetus, kipitus, sügelus).

Allergilise nohu ennetamiseks on mõistagi kõige parem hoiduda kokkupuutest allergeenidega. Esimeste haigustunnuste ilmnemisel annavad aga leevendust antihistamiinsed ravimid. Nimelt vabanevad allergeeniga kokku puutudes organismis mitmed erilised ained, mis tekitavadki haigusnähte. Üheks selliseks aineks on histamiin. Histamiinivastased ravimid annavad Hanseni väitel tõhusat abi.

Haigusnähud hakkavad taanduma tavaliselt ühe tunni jooksul. Sobivad uuemad antihistamiinikumid, mille mõju on kiire, mis ei tee uniseks ega aeglusta reaktsioonikiirust. Raskematel juhtudel võib vajalikuks osutuda ka nina ja silmade limaskestade paikne ravi glükokortikoididega, selle vajaduse otsustab arst.

Helen Eelrand