Venemaa kaitsjate päev
Esmaspäevane Molodjož Estonii kirjutas põhjalikult 23. veebruaril toimunud kaitsejõudude paraadist ja Eesti ajaloost, avaldades artikli pealkirjaga “Aleksandr Nevski õnnitles oma ohvitsere”. Selle autor Jevgeni Ašihmin käis Ivangorodi kultuurimajas, kus selle linna ja ka Kingissepa juhid õnnitlesid sõjaväelasi Isamaa kaitsjate päeva puhul. “Ekraanil näidati kaadreid Punaarmee lahinguteekonnast Narva ja Pihkva lähistel: kodusõda, võitlus fašismiga Suure Isamaasõja aastail, Afgaani sõda ja Tšetšeenia kampaania,” kirjutab leht. Saalisolijad tõusid püsti, kui hakkas kõlama Oleg Gazmanovi laul “Ohvitserid”. Saalis viibinud pagunitekandjate naissaatjad nutsid. “Venemaa on ärkamas. Selle suure ajalooga suure deržava praegused võimud taastavad sõna “patriotism” tõelist tähendust,” kirjutab Molodjož Estonii, artikli illustratsiooniks on foto möödunud nädalavahetuse auto- ja inimvoolust Vene-Eesti piiril.
Esmaspäevane Vesti Dnja avaldas vabariigi juubelile pühendatud fotomontaaži, teemaks Eesti ajaloo eri tõlgendused. Põhjalikult oli kajastatud minister Pihli seadusettepanekute vastast meeleavaldust “Ei politseiriigile”.
Eraldame Ida-Virumaa
Venekeelne Delfi avaldas esmaspäeval Jevgeni Kapovi pühadejärgse artikli, millest võib siiski välja lugeda, et Kohtla-Järve linnafoorumis arutatakse Vladimir Žirinovski poolt pakutud Ida-Virumaa eraldamist ja on tehtud ettepanek hääletada järgmiste variantide poolt: jätame kõik nii, nagu on; lööme lahku ja elame sõltumatul Ida-Virumaal; eraldume ja astume Venemaa koosseisu; nõuame autonoomiat Eesti Vabariigi koosseisus.
Autor toob välja hääletuse värskemad tulemused. Ida-Virumaa eraldumist soovib 46,71% vastanutest, autonoomia poolt on 28,71%, praegust olukorda tahaks säilitada 17,14% ja Venemaa koosseisu pürgib 8,57%. Autor väidab, et viimati mainitute hulk kasvab, ja tsiteerib paljusid netikommenteerijaid. Viidates “vene” regiooni “noorte elanike” huvile küsib autor: “Miks ühed võivad ja teised mitte? Ja mida tähendab Ansipi ütlus, et üks asi on rahvaste enesemääramise õigus ja teine – riigi territoriaalne terviklikkus? On see poliitiku tavapärane demagoogia, ilma milleta ei võta rahvas teda enam tõsiselt, või on härra peaminister Žirinovski sõnadest niivõrd ehmunud, et hakkas kasutama kaitsevahendeid?” Järgneb tavapärane “teravmeelitsemine” USA suuvoodri ehk Eesti valitsuse ajude kohta.
Vene keele mittevaldamine
Teisipäevase Vesti Dnja esikülje suured pealkirjad: “Oled mitte-eestlane? See tähendab, et lähed tsehhi või kaevandusse!”; “President solvas kaasmaalasi”; “Tahaks karjuda, nutta, süüa mulda lillepotist, kui mõtled, missuguse julma mooduse leiutas Ansipi valitsus selleks, et aeglaselt ja barbaarselt hävitada meid, eakaid ja haigeid inimesi.”
Estonias toimunud pidustuste kajastamine piirdub suure artikliga sellest, kuidas Toomas Hendrik Ilves solvas kaasmaalasi, öeldes BBC saates, et ei soovi rääkida vene keelt, sest see tähendaks 50-aastase julma okupatsiooni tunnustamist. Leht küsib, kas ei õhuta Eesti president selle avaldusega rahvustevahelist vaenu.
Ilvest mõistavad nii või teisiti hukka Vesti Dnjaga vestelnud reformierakondlasest riigikogu liige Hanno Pevkur, rahvaliitlane Jaak Allik, keskerakondlane Heimar Lenk, sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzberg ja endine europarlamendi saadik Janno Reiljan. Pildil tantsiv presidendipaar, all kiri “Eesti president armastab väga kanda eesti rahvariideid ja, nagu nüüd selgus, ei salli silmaotsaski vene keeles rääkimist. Samas aga kõneleb ta eesti keeles märgatava aktsendiga.” See artikkel oli avaldatud ka venekeelses Delfis, kuid kuna samas kohas päev varem avaldatud samateemaline artikkel kogus juba poolteist tuhat solvangut ja ähvardust, siis reageering oli sedapuhku leigem.
Teisipäevane Molodjož Estonii andis Eesti presidendile sõna kahes artiklis: esimene on pühendatud Toomas Hendrik Ilvese pöördumisele rahva poole, teine on tema esinemise stenogramm BBC Radio 4 saates “From Our Own Correspondent”, kus oli jutuks ka vene keele põhimõtteline mittekasutamine.
Velman paneb õla alla
Kolmapäevases Molodjož Estoniis ilmus suur intervjuu riigikogu liikme Vladimir Velmaniga, teemaks Eesti elanike majanduslik olukord. Tuntud keskerakondlane tunnistab, et opositsioonile on küll kasulikud lahkhelid koalitsioonis, kuid seda teatud piirini, sest kui koalitsioon lõheneks, siis riigikogu praeguse koosseisu juures oleks asi veel hullem. “Poliitika peab olema vastutustundlik, kuna mängus on riik ja inimesed, seepärast oleme iga hetk valmis õla alla panema,” ütleb Velman, kes kirjeldab tekkinud olukorda nõndaviisi: “Selge see, et Ansipil on praegu sama ülespuhutud reiting, nagu ka kogu Eestil. Me pole ju midagi erilist saavutanud: ei leidnud oma Nokiat, ei tugevdanud keskklassi. Me lihtsalt krahmasime kokku ülemäära palju eluasemelaene, liisisime kallid autod ja oleme nüüd pealaest jalataldadeni võlgades.
