Alguse sai asi vaid veidi enam kui kümmekond aastat, 1961. aasta maikuus, kui USA president John Kennedy kuulutas kogu maailmale, et Ameerika saadab kümnendi lõpuks inimese Kuu peale. Sel ajal polnud veel olemas ühtegi raketti, mis suutnuks viia inimese Kuule ja veelgi enam, sealt tagasi tuua.

Kuid juba mõne aastaga suudeti ehitada Apolloks nimetatud kosmoselaev, mis oli võimeline seatud eesmärki täitma. Kaks Apollo missiooni – kaheksas ja üheksas – tegid kolmeliikmelise meeskonnaga tiiru ümber Kuu ning viimaks oldi Apollo üheteistkümnendaks missiooniks valmis inimest Kuu peale lennutama.

Esimesena astus kuule Amstrong. 1969. aasta 16. juulil startis Canaverali neemelt Floridas rakett, alustades 384 000 kilomeetri pikkust teekonda Kuule. 20. juulil laskusid kaks meest – Neil Armstrong ja Edwin Aldrin – Kuu pinnale ning esimese inimesena tõstis oma jala sinna Armstrong, öeldes hiljem kuulsaks saanud sõnad: “See oli väike samm ühe mehe jaoks, kuid hiiglaslik hüpe inimkonnale.”

Enam kui 30 aastat hiljem on kosmoseuuringutes saavutatud muidugi suurt edu, kuid Kuule jõudmisele järgnenud eufoorilised ennustused, et õige varsti astub inimene ka Maale lähima planeedi pinnale ning inimkond koloniseerib Kuu, pole siiski täitunud. Mingeid Kuu asustamise tõsiselt võetavalt plaane veel ei ole. Niisamuti on aina vaoshoitumalt suhtutud Marsile lendamisse ning kuigi Punase planeedini on jõudnud mitmed uurimisaparaadid, on esimene inimlend sinna lükkunud aina edasi – juba aastakümneid on planeeritud taolist ettevõtmist ikka ja aina paarikümne aasta kaugusesse tulevikku.

Võib-olla on vähemalt väheseski osas sellise loiduse põhjuseks konkurentsi puudumine. Inimkonna suured ja väikesed sammud kosmosevallutustes olid peaaegu kogu selle ajaloo jooksul enam-vähem tasavägine võitlus Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vahel, milles kord on eduseisus olnud üks ja siis jälle teine. Viimasel kümmekonnal aastal on muidugi raudselt esirinnas olnud ameeriklased, enne seda aga võis tänu kestvuslendudele ja Miri kosmosejaamale pidada edukamateks venelasi. 1980. aastate algusest läks muidugi hästi ka ameeriklastel, kes võtsid kasutusele korduvkasutusega süstiklaevad. Esimese võidu saavutasid teadagi venelased sputnikut ja esimest inimest üles lennutades, kuid Kuu vallutamisega sai ameeriklased soliidse revanši.

Ameeriklaste ja venelaste võitlus. Enne seda aga pidasid Nõukogude Liit ja USA 1960. aastatel tõsist heitlust esimese inimese Kuule lennutamise nimel. Nüüd tunnistavad tollased Nõukogude Liidu asjamehed, et Moskva jäi tegelikult juba siis kaugelt alla Ameerika rahalistele ja tehnoloogilistele võimalustele. Venelased olid küll esimesed, kes Kuuni jõudsid: 1959. aastal saatsid nad sinna sondi ning 1966. aastal ka mehitamata kosmoselaeva, järgmisel aastal tegi aga Nõukogude kosmosesond esimese maise külalisena tiiru ümber Kuu. 1968. aastal käisid Kuu lähedal ära ka Nõukogude kilpkonnad ning jõudsid isegi tervena Maa peale tagasi.

Kuid aasta hiljem jõudsid ameeriklased siiski ette ning Nõukogudemaa peamine ajaleht Pravda teatas kordasaadetust esiküljel vaid väikese uudisena, pühendades, tõsi küll, tagapool ameeriklaste edule siiski veel mõnevõrra ruumi. Esiuudiseks sel päeval, muide, oli Pravda arust Poola sotsialismi 25. aastapäev.

Veelgi tähelepandamatult jõudis aga inimkonna Kuu-vallutamine veidi enam kui kolm aastat hiljem lõpule. USA, Venemaast rääkimata, ei kavanda praegu mingit mehitatud Kuu-lendu ega isegi mitte uurimis-aparaatide saatmist sinna. Küll on aga kuuldavasti selline ettevõtmine käsil nii-öelda uutel kosmoseriikidel. Nimelt on India teatanud kavatsusest jõuda esimese mehitamata Kuule lendamiseni aastal 2007, samas kui Hiina lubab läkitada hiinlase Kuu peale hiljemalt aastal 2010 ning asuda seejärel seal baasi rajama.

Tosin meest, kes on kuul käinud

1. Neil Armstrong (1969) - 72-aastane, tegeleb äriga, elab Lebanoni linnakeses Ohios.

2. Edwin “Buzz” Aldrin (1969) - 72-aastane, kolme Los Angelese firma president, rahvusliku kosmoseühingu esimees.

3. Charles “Pete” Conrad (1969) - tegeles samuti äriga, hukkus 69-aastasena liiklusõnnetuses 1999. aastal.

4. Alan Bean (1969) - 70-aastane Houstonis elav kunstnik, kes joonistab vaid kosmoseteemalisi pilte.

5. Alan Shepard (1971) - ühtlasi esimene kosmoses käinud ameeriklane suri 1998. aastal 74-aastasena.

6. Edgar Mitchell (1971) - 72-aastane, mõistuse ja teadvuse uurimisega tegeleva instituudi asutaja ja üks praegusi juhte, elab Floridas.

7. David Scott (1971) - 70-aastane, lennunduskonsultant, elab Californias.

8. James Irwin (1971) - asutas Kõrglendude Fondi, mis kujutas endast pigem evangeelset usuorganisatsiooni. Suri 1991. aastal 61 aasta vanusena südameataki järel.

9. John Young (1972) - 72-aastane, töötab USA kosmoseagentuuri NASA Houstoni keskuses abidirektorina tehnika alal.

10. Charles Duke (1972) - 67-aastane ärimees, kes elab Texase osariigis ja on kuulutanud end “andunud kristlaseks”.

11. Eugene Cernan (1972) - 68-aastane Houstonis tegutsev ärimees.

12. Harrison “Jack” Schmitt (1972) - 67-aastane endine USA senaator ja tunnustatud geoloog. EPL