Viljatus on tõsine ja levinud mure

Kunstliku viljastamise puhul tasub Eesti haigekassa kahe protseduuri eest.

Viljatus on laialt levinud meditsiiniline probleem, millega võib kokku puutuda kuni 15% koos-elavatest paaridest. Seega võib Eestis olla ligikaudu 20 000 lastetut paari. Negatiivse iibe tõttu on lastetuse ravi Eestis tõusnud viimasel ajal tähtsale kohale. Seetõttu toetatakse kunstlikku viljastamist vajavaid inimesi.

Raviteenused

Kunstliku viljastamise puhul tasub haigekassa kahe protseduuri – embrüo siirdamise ja kehavälise viljastamise – eest. Tasu maksmise kohustus võetakse üle kuni 40-aastase, ravikindlustusega patsiendi korral ja kuni kolme kehavälise viljastamise tsükli puhul (mõlema, haigekassa poolt kompenseeritava teenuse eest kuni kolmel korral). Oluline on see, et tsükli alguses ei tohi patsient olla vanem kui 40-aastane.

Embrüo siirdamise puhul võtab haigekassa tasu maksmise kohustuse üle täielikult – ehk 8184 krooni eest – ja patsiendil omavastutust ei ole. Kehavälise viljastamise protseduuri puhul maksab haigekassa 70% ning patsiendi omavastutuseks jääb 30%. See tähendab, et haigekassa tasub 5938 krooni ja patsiendi omaosalus on 2545 krooni. Kokku maksab teenus 8483 krooni.

Alates eelmisest aastast hüvitatakse riigieelarve kaudu ka ravimite kulu kehavälise viljastamise puhul. Hüvitise maksab välja haigekassa.

Kehavälise viljastamise ravimihüvitist võivad taotleda kõik alla 41-aastased ravikindlustatud naised, kellel on meditsiiniline näidustus kehaväliseks viljastamiseks, kes on selle protseduuri läbinud ning kasutanud selle protseduuriga seoses Eesti haigekassa ravimite loetelusse kantud kindlaid ravimeid. Hüvitamisele kuuluvad ravimid on kirjas haigekassa kodulehel. Hüvitise arvutamise aluseks olevate soodusretseptidena võetakse arvesse kolme kuu jooksul enne kehavälise viljastamise protseduuri raviarve lõpetamist väljaostetud retseptid.

Ühele kindlustatud alla 41-aastasele naisele hüvitatakse kuni kolme kehavälise viljastamise protseduuriga kaasnenud ravimikulud. Pärast iga kehavälise viljastamise protseduuri peab kindlustatu esitama hüvitise saamiseks uue avalduse.

Juhul kui kindlustatu on kulutanud ühe kehavälise viljastamise protseduuriga seotud ravimitele kuni 10 000 krooni, kuulub hüvitamisele kogu summa. Üle 10 000-krooniste ravimikulutuste korral ühe protseduuri kohta hüvitatakse kindlustatule 10 000 krooni. Hüvitise väljamaksed tehakse kvartalile järgnevaks 20. maiks, 20. augustiks, 20. novembriks ja järgmise kalendriaasta 20. veebruariks.

Kehavälise viljastamise protseduuri ja sellega seotud ravimite andmed saab haigekassa üldjuhul enda andmebaasist. Samuti võetakse menetlusse ka need avaldused, mille kehavälise viljastamise protseduuri eest on maksnud kindlustatu ise. Sel juhul tuleb inimesel endal esitada haigekassale lisaks avaldusele ka tervishoiuteenuse osutajalt saadud teenust tõendav dokument, mis peab sisaldama andmeid kehavälise viljastamise ehk IVF-i teenuse osutamise aja, selle teinud raviasutuse ja teenuse vajaduse kohta (s.t epikriis). Kehtima jääb siiski printsiip, et kindlustatule makstakse kehavälise viljastamise ravimihüvitist alates 2006. aastast kolme korra eest. Inimese enda poolt tasutud raviteenuse saamist tõendav dokument tuleb edastada haigekassa keskosakonda.

Lisaks kehavälise viljastamise ravimihüvitisele võib esitada avalduse ka täiendava ravimihüvitise saamiseks. Selle kohta saab asjast huvitatu lähemalt lugeda haigekassa kodulehelt http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/ravim/.

Leping on nelja raviasutusega

Näiteid kehavälise viljastamise ravimihüvitisest:

•• Triinul kulus kehavälise viljastamise protseduuri tegemiseks vajalikele ravimitele 20 000 krooni. Tema kehavälise viljastamise hüvitise suurus on 10 000 krooni.

•• Anul kulus kehavälise viljastamise protseduuri tegemiseks vajalikele ravimitele 8900 krooni. Tema puhul on kehavälise viljastamise hüvitise suuruseks tegelik patsiendi  kulutatud summa ehk siis 8900 krooni.

•• Haigekassa on sõlminud lepingud kehavälise viljastamise teenuse ostmiseks nelja raviasutusega:

•• Ida-Tallinna keskhaigla naistekliinik (tel 1900)

•• AS Nova Vita (tel [phone])

Elite erakliinik (tel [phone])

•• Tartu ülikooli kliinikumi naiste-kliinik (registratuuri tel [phone]).

•• Esimesed kaks asuvad Tallinnas, viimased kaks Tartus.