Villa-Benita - elu nagu kodus
Küllap on paljudele jäänud mulje, et mullu kevadel Keila lähedal Niitväljal valminud eakate kodu Villa Benita luksuslikus elamises pole neil küll võimalik oma eluõhtut muretult ja turvaliselt mööda saata. Kui Eesti suurima ning moodsama järel- ja hooldusravihaigla uksest sisse astudes ei hakka ninna spetsiifiline lõhn ja viietärnihotelli meenutavad toad pakuvad luksusele lisaks kodust hubasust, hakkab peas tööle arvutusmasin. Selleks ajaks, kui minul on aeg pensionile jääda, on mu kolm poega lõpetanud oma pangalaenude maksmise ja võivad investeerida ema vanaduspõlve. Kui iga poeg loovutab kuus 5000 krooni ja ma lisan ka enda pensioni summale juurde, võiksin lubada isegi kahetoalist luksnumbrit. Korterit, kus lisaks laiekraantelerile ja laiutamist võimaldavale voodile on ka vanaaegses stiilis mööbel ning väljapääs terrassile. Sellisel juhul võin külla kutsuda oma lapsi ja lapselapsi ning neile isegi öömaja pakkuda. Sünnipäevatoas saame pereringis tähistada sünnipäevi ja mu lapselapselapsed võivad mängida seni lastetoas, kuni mina pajatan igapäevaelust ja haigustest. Samuti võin soovi korral elama asuda ühetoalisesse korterisse, mis pakub mulle täiel määral privaatsust ja luksust. Kuumaksesse on arvestatud ka eluasemekulud, meditsiini- ja hooldusteenus, toitlustamine ning loomulikult koristamine ja pesupesemine. Mina võin lõpuks ometi teha seda, millest olen eluaeg unistanud. Ja kui ma ei viitsi midagi teha, löön teistega kampa ja kuulan, kuidas tegelusjuht meile lehti ette loeb. Või lähen kuulama kohale tulnud muusikuid, kunstnikke. Tegelusjuhi kohustuseks ongi si-sustada minu vaba aega seitsmel päeval nädalas.
Heal tasemel hooldusravikvaliteet
Ja kui mu tervis suisa logisema hakkab, tuleb vaid korrus kõrgemale kolida ning minu hooldusravikvaliteet lubab mu lastel oma igapäevelu elada. Mu lapsed ei pea muretsema, mis juhtub siis, kui ma suure maja peale ära eksin. Kui ma ei saa enam voodist välja. Kui ma ei mäleta enam enda ja oma laste nimesid. Kui ma ei tea, kes ma olen. Sellisel juhul hakkavad minuga tegelema vastava väljaõppe saanud hooldusõed ja mina olen koos teiste samasuguste lapsemeelsete kaaslastega hoolitsetud ning söödetud. Kindlasti rahustaks mu lapsi teadmine, et kui hooldekodu üks kvaliteedinäitajaid on õendusabi ehk kui palju on ühel õel hooldatavaid, siis Villa Benitas hool-dab üks õde kuni kümmet klienti. Mujal peab õde hooldama kuni 25 patsienti.
Ja kui saabub kevad, tahan ma hästi palju aega veeta ainulaadses seenioraias, mille avamisel käis isegi presidendiproua Evelin Ilves. Aias on peenrad kõrgemad, et ka ratastoolis ini-mesed ulatuksid umbrohtu kitkuma. Kui näpud mulda pista saab, rahuneb ka hinges ärevus ja koduigatsus. Seenioraed on koht, kuhu pääseb tänu siledatele ja laiadele radadele ka liikumisabivahendiga. Kõik vajalik on katsumisulatuses ka siis, kui selg ja põlved enam kummardada ja kükitada ei võimalda – taimed kasvavad tõstetud peenrakastides ning on lihtsasti hooldatavad. Puhkamisvõimalust pakuvad toekad pingid, tuu-le ja päikse eest kaitsevad varjulised peatuspaigad.
Sellised mõtted keerlevad mu peas, kui kuulan Villa Benita juhatuse esimehe Siret Liivamäe selgitusi, mida kõike suudab pakkuda eakate kodu ja hooldushaigla. „Me pole vanadekodu, rõhk on eelkõige järel- ja hooldusravil. Vajadus sellise ravi järele on aga suurem, kui Eestis pakkuda suudetakse. Meie pakume Eestis ainulaadset hoolekandeteenust, milles on integreeritud järel- ja hooldusravihaigla, erihoolekanne ja eakate kodu. Villa Benitas on elu nagu kodus ja hooldus nagu viietärnihaiglas,” selgitab Liivamägi, enne kui ta külalised sappa võtab ja viib oma silmaga vaatama, kas tema jutt vastab tõele.
Elu on suurepärane
On ekslik arvata, et hooldekodusse tulekuks peab olema vähemalt saja-aastane. Tervisemured toovad siia ka keskealisi ja nooremaidki, kes tahavad perekonda põetamisprobleemidest säästa.
Ilma teejuhita on üsna tõenäoline, et ühel hetkel on võõras majas ära eksinud. Kahekorruseline maja on nelja suunda ristkülikukujuline, kusjuures iga ristküliku tipus moodustub veel omaette T-täht. Palju on kasutatud kõikvõimalikke erilõikeid, poste. Avarad koridorid, müra summutavad vaibad, palju pilte ja rohelisi taimi. Igal pool on nurgakesi, kus end kas üksi või kahekesi hubaselt tunda. Tubades on kasutatud väga huvitavad seina- ja põrandakatteid, samuti on paljudes ruumides eri värvi tapeedid. Siret Liivamägi kinnitab, et nende klientidel on lubatud eakate kodusse kaasa võtta ka oma mööblit või nipsasju, samas on tubades olemas kõik vajalik.
Hoolealustel pole eksimist karta, sest igaühe randmel tiksub spetsiaalne veekindel käekell, mille kaudu jõuab signaal kohe hooldaja taskutelefoni, puudutagu see siis ootamatut tervisehäda või küsimust, kus asuvad värsked ajalehed.
Alakorrusel on raamatukogu, suur telekavaatamise ruum, ruumikas köök, kus saab ise süüa teha ja pakkuda seda ka oma külalistele. Parasjagu on köögis käsil kartulikoorimine, laua taga istub viis naist. Ratastoolis istuv Hinda on 90-aastane ja eakate kodu esimene asukas. „Olen siinse eluga väga rahul, igavust tunda pole küll mahti – iga päev on meil lehelugemine, loetakse raamatuid ette ja vaatame filme. Süüa saab ka hästi, iga päevaga tahaks aina vähem süüa,” pajatab Hinda.
Kahenädalane sisseelamisprogramm
Siret Liivamägi näitab tubasid üksikutele ja ka neile, kes on näiteks endale leidnud sõbranna ja nõus elama kõrvuti tubades. „Meil on kahenädalane sisselamisprogramm, sest praktika näitab, et kaks esimest nädalat on kõige raskem – siis piinab kodu ja lähedaste igatsus. Vaatame hoolikalt, kes kellega sobib ja kui vaja, vahetame toanaabrid välja,” räägib ta. Abielupaaridel on võimalik valida nii ühe- kui ka kahetoaliste korterite vahel. Kõigis korterites on dušš, WC, kööginurk ja mööbel, mida saab valida oma maitse järgi. Lõplik teenuse hind kujuneb sellest, millised on kliendi soovid ja vajadused ning kus ta majas paikneb. On vähemalt viis paketti ja võimalust ning sama palju eri hindu.
Kui esimesel, maapinnaga samal tasandil asuval korrusel on
enesega ise toime tulevad kliendid, siis teine korrus on täielikult hooldushaigla teenust vajavate patsientide päralt, kes vajavad näiteks aega operatsioonijärgseks taastumiseks. Teisel korrusel on ka spordisaal, massaa?iruum, saun, juuksuri- ja maniküüri-pediküüri tuba. Lisaks muidugi ruumid hooldajaile ja meedikutele. Õendusjuht Julia Mae selgitab, et kogu maja katab meditsiinijärelevalve. Eeskätt vajab neid teenuseid hooldushaiglas olev inimene, aga meditsiinitöötajate kohalolek tähendab seda, et teenus on 24 tunni jooksul kättesaadav ka esimese korruse elanikele. Klient pääseb nii hamba- kui ka silmaarsti juurde, perearst käib Villa Benitas kohapeal ja hoiab klientide tervisel silma peal.
Välimus on tähtis
„Meie eakad vanaprouad ei muretse niivõrd oma tervise kui just väljanägemise pärast. Kui kuuga hakkavad juustesse tehtud triibud tuhmuma, aga tulemas on kontsert, peame hea seisma ka selle eest, et nii soeng kui ka küüned korda saaksid,” ütleb Mae. Juuksur Evelin teeb juuksed korda nii klientidel kui ka oma maja töötajatel.
Vaatame ukse vahelt tuppa. 94-aastane Noora istub voodi serval ja kuulab kõrvaklappidest raadiot. Tema oli ka üks esimesi, kes Villa Benitas endale vanaduspõlveks uue kodu leidis. Noora ei kurda elamise üle, vaid igatseb rohkem suhtlemist. Paraku on selleks suurim takistus kehv kuulmine.
Julia Mae näitab uhkusega hooldustöötajate käsutuses ole-vaid seadmeid ja masinaid. Skuuter võimaldab haige arstikabinetti, juuksurisse või protseduuridele viia nii, et elanikku pole vaja tõsta. Lamaja võib voodist tõusmata võtta du??i. Parimad puhastusvahendid tagavad, et hooldusosakonnas poleks võõrastavat ja pelutavat lõhna.
Enne lahkumist astume sisse jõululaupäeval sündinud 90-aastase Leida tuppa. Leida kapinurgal on mitu paari sokke, mis „Prillitoosi” saate kaudu Võrumaale jõuavad. Leida töötas Puhjas kultuurimaja juhatajana ja tuleb Villa Benitasse vaid talvekuudeks – suvel toimetab ta oma kodus. „Ühe paari sokke koon kahe päevaga valmis, mu näputöö on müügil ka meie oma majas. Lõnga harutan vanadest kampsunitest, mida saab kaltsukatest,” räägib Leida. Avatud lauasahtlist paistavad õunad. „Need on mu koduaiast, tõin sügisel siia ligi kümmekond kastitäit, mitte kuskile polnud neid panna,” ütleb ta. Ja kui Leida ei jaksa tulevikus enam suvel kodus toimetada, jääbki ta siia. Sarnaselt Leidaga võivad Villa Benitasse kas või kohe elama asuda ka need, kes soovivad vanaduspäevi päikeseliseks ja muretuks muuta.
Villa Benita
•• 5000-ruutmeetri suuruse Villa Benita eesmärk on pakkuda kõrgetasemelist järel- ja hooldusravi sõltumatu patsiendi probleemi raskusastmest ning vanusest.
•• Avatud on ka eakatele püsielamiseks mõeldud eakate kodu.
•• Villa Benita õenduskodus on 140 voodikohta.
•• Järel- ja hooldusravihaiglas on 70 voodikohta.
•• Erihoolekande osakonnas on 20 voodikohta.
•• Hooldekodus on 50 voodikohta.
•• Majas on 100 puhast ja kaunist 28-ruutmeetrist tuba.
•• Wifi leviala.
•• Süüa saab kolm korda päevas.
•• Lisaks töötab kohvik, kus võivad einestada kõik soovijad.
•• Hooldushaigla koha hind vastavalt hooldustasemele nii pikaajalisele kui ka lühiajalisele kliendile on alates 450 krooni ööpäev ehk 13 500 krooni kuus.
