Virumaa – midagi enamat kui üks maa
Noorpaar seisab sillal, suudleb hellalt. Peigmees võtab taskust tabaluku, millele on graveeritud abiellunute nimed. Üheskoos kinnitatakse tabalukk Valaste joa kohal kõrguva silla käsipuu külge. Siis heidetakse võti alla, kuristikku...
Nii on toimunud juba ligi poolteist aastat Valaste joal, Ontika mitmekümnemeetrise pankranniku veerel. Paarkümmend armastuse lukku ürgse panga juures on juba midagi enamat kui lihtsalt lukud. Virumaa ja virulased loovad uusi sümboleid, nagu neid Virus veel vähe oleks.
SÜMBOLEIST TIINE. Tegelikult koosneb Virumaa maine sümboleist, üks võimsam kui teine. Sümbollinnad: Sillamäe, Kohtla-Järve, Narva. Sümbolained: põlevkivi, fosforiit, turvas. Sümboltehismäed ja sümbolpaigad.
Vaadakem vaid mõnd idapoolset varianti. Näiteks Ontika pangast paarikümne kilomeetri kaugusele jäävat Sillamäed. Linn kui uraanisurma sümbol. Lõhnatu, maitsetu, hinge painav saaste. Uraanijärv kui mälestus 50 protsendist siin rikastatud N Liidu uraanist. Siin rikastatu jõudis ka Nõukogude tuumapommidesse.
Ent Sillamäe on ka kogu Eestis unikaalse stalinistliku arhitektuuri sümbol. Miks mitte rüübata kann õlut stalinistlikusse kinno mahutatud pubis. Miks mitte käia hiigeltreppidel, mis on niisama võimsad kui Sevastoopolis ja kuulsas filmis soomuslaev Potjomkinist.
URAANIJÄRV LINNAPARGIKS. Sillamäel on kõik võimalused teha läbi keskkonnaime, muuta uraanijärv linnapargiks. Nii et pilk ka jäätmehoidlale, aga mitte liiga lähedalt, ta kiirgab senini! Ent siis teate aastate pärast uraanipargis jalutades, millel astute.
Taamal kõrguvad tuhamäed, sümbol on nemadki. Ja Narva kui väike Venemaa Eesti moodi. Viiekroonise tagaküljelt tuntud kindlustega linn kui integratsiooniime pesapaik. Kuigi Narvas on vaid käputäis eestlasi, aetakse eesti asja hoolega ja sünnitatakse maailmamastaabis imet. Seda, kus paar protsenti vähemust ehk eestlasi integreerib 90 ja enamat protsenti mitte-eestlasi.
KOLM ÕLLETEHAST. Ärge unustage Virumaad kui õllemaad. Kolm õlletehast teevad piirkonna unikaalseks. Jääb vaid imestada kaupmeeste ja baarmanide jätkuvat vaimupeetust, sest oma õlut on vähe müügil. Ja põhjendused, miks Viru õlut Virus pole, on geniaalselt idiootsed. Alaväärsuskompleks kui süm-bol. Ent küsige ise ja kogege.
Ja lõpuks virulane ise kui sümbol. Virulane kõlab võimsamalt kui raplalane või jõgevlane. Aastasadade jooksul siit läbi läinud sõjaretked on jätnud jälje meie ajudesse, aga ka geneetilisse baasi. Siin igapäevaselt kohatavad kontrastid, alates Kohtla-Järve ligiduse saasteväljadest ja lõpetades Lahemaa puhtuse ning Kuremäe vaimu sügavusega, on teinud virulased tugevaks ja tolerantseks.
