VJ – ehk kui muusika näitab pilti
Eksib see, kes arvab, et VJ on kõigest MTV saatejuhi ametinimetus. “VJ on artist või kunstnik, kes loob muusikaüritusel seal kõlava muusika rütmis visuaale. Ta on tõlgendaja, kes võtab muusikalise osa ja tõlgendab selle ümber visuaalkeelde,” defineerib VJ-mõiste Plektrumi festivali korraldaja Sten Saluveer.
Ühesõnaga – kui peol näidatakse muusika saatel visuaale, siis nende taga on eraldi inimene ehk VJ. Põhimõtteliselt võivad need olla kas varem ette valmistatud või sündida kohapeal nagu DJ-sett: kaasa võetud materjal tuleb käigu pealt niimoodi ritta panna, kokku miksida ja ette kanda, et tekiks pinge. “Võib ka juhtuda, et DJ esitab oma muusikaga VJ-le väljakutse ja vastupidi,” ütleb Saluveer.
VJ-duo Propaganda liige Emer Värk sõnab, et lähenemine “DJ versus VJ” pole tegelikult päris õige: “Ma arvan, et koos DJ-ga muusikas seoseid luues ja omavahel palli loopides võib video täiustada muusikat ja muusika anda pildile uue tähenduse.”
“Tavaliselt ei osata VJ-sid veel väärtustada. Arvatakse, et DJ on põhiline. Mis see liikuv pilt ikka ära ei ole,” nendib Saluveer. Nii võib juhtuda, et teinekord pole peo korraldajad arvestanud, et hommikuni visuaale miksinud VJ vajab koju saamiseks pisut taksoraha.
Alustada võib mitmel moel
Emer Värk soovitab VJ-hakatistel alustuseks veidike internetis ringi vaadata ning sealtkaudu enda VJ-teele sobivaim algus leida. “Võib hakkama saada isegi ilma programmideta, näiteks slaidiprojektori vahele värvi ja õli segu panna. Klaasist anumas muidugi,” soovitab ta.
Sveta Bogolomova VJ-duost Nep Tong leiab, et noorel VJ-l on võimalik Eestis tähelepanu pälvida klubilaadsetel kontsertidel ja festivalidel. “Tundub, et nüüd tahab enamik klubiüritusi VJ-d,” sõnab ta. Ja lisab, et muidugi on Plektrum VJ-keskne üritus.
Esimene väljund noorele VJ-le võiks aga olla näiteks tema sõpruskonna korraldatud keldrireiv. Kuigi keegi ei keela ka õe poisi indie-bändile videotaustu loomast.
Kommentaar
Aivar Tõnso, festivali Hea Uus Heli korraldaja: Kuidas VJ-kunst Eestisse jõudis
Mäletan hästi, kui liikuva pildi efekti üritati saavutada slaidiprojektoritega. 1990. aastatest meenuvad eelkõige Maks Surin ja Jasper Zoova. Samuti Nafta seltskond. Parimaks pean aga aktiivset Andres “Tencu” Tenusaart, kes kasutab eranditult enda valmistatud algmaterjali. Alguses oli üsnagi levinud kusagilt leitud teiste loodud motiivide kasutamine. Seda kohtab ka tänapäeval, aga nii publik kui ka tegijad suhtuvad sellesse nüüd kriitilisemalt.
Noorele VJ-le
Sveta Bogolomova soovitab
•• Pildi töötlemiseks Maciga sobivad Final Cut Studio paketi programmid, PC jaoks Adobe Premier ja Adobe After Effects. Tegelikult sobivad esimesteks katsetusteks kõik programmid, mis liikuvat pilti teevad – Photoshop teeb animeeritud .gif-i, Google SketchUp naeruväärse lihtsusega 3D-d, Quicktime Pro-ga saab lihtsalt filme lõigata.
•• Materjali ettevalmistamise juures on oluline, et see oleks otsast lõpuni kas ise filmitud, joonistatud või animeeritud ning kokku lõigatud. Auküsimus.
•• Asjas peab olema mõte, lugu või sõnum. VJ-tamine ei ole lihtsalt niisama vilkuv pilt või hull 3D. Kui võimalik, uurige, mis muusikaga on tegemist, ja valmistage materjal just sellele, mitte abstraktselt.
•• Alguses on kõigil silmad põnevusest suured, aga kiiresti tuleb mõte, et see ei ole kunst, vaid mõttetu moeasi. Sest tegelikult on VJ-tamine tehniliselt üsna lihtne, aga asi ei ole ainult tehnikas! Välistamaks ohtu, et ruttu tekib küllastus, on vaja sisulisi väljakutseid.
