Võidetud hirm aitas ellu tagasi tulla

JULGUS: kaks endist rinnavähihaiget tunnistavad oma haigust, et saatusekaaslasi aidata

Tartu Vähifond õpetab haigeid uut elulehekülge pöörama

Riias toimunud II Baltimaade onkoloogiakongressi satelliitseminaril astusid esimest korda oma nimega avalikkuse ette kaks vähki põdenud eestlast. Hoolimata sellest, et mõlemad on rinnavähist võitu saanud, oli esinemine neile tohutu julgustükk. “Pabistasin õudselt. Korra läks keel sõlme,” meenutab Evi (56) oma Riia-esinemist

Evi ja Marina (44) kinnitasid, et tegid seda ainult tänutundest Tartu Vähifondi vastu ja soovist julgustada saatusekaaslasi mitte alla andma.

“Kevadel vaatasin sinilillede õitsemist ja mõtlesin, et ei näe seda enam kunagi,” jutustab Evi oma tunnetest seitse aastat tagasi, mil ta haigusest teada sai. “Esimesel-teisel aastal ei olnud ma suuteline oma tuttavatele rääkima, et käin onkoloogias ravil. Mul oli hirm selle haigla ees,” jutustab Evi. “Kui tänaval mõni tuttav küsis, miks ma tööl ei ole, siis vastasin, et mind koondati.”

Marina oli sel ajal, kui tal rinnavähk avastati, 38-aastane.”See on iga naise jaoks kõige ilusam aeg - haridus on omandatud, kindel töökoht, kodu ja lapsed olemas, nii et naine saab hakata iseendale rohkem tähelepanu pöörama. Mida ma tundsin, kui diagnoosi teada sain – vähk!”

Ei suutnud end peeglist vaadata

Kõige raskem oli esimene nädal, mil Marinat valdasid paaniline hirm ja lootusetus. Marina ei tahtnud haigusest rääkida isegi mitte abikaasaga ning kontrollis iga oma sõna, et lapsed asjast aimu ei saaks. Kui arst pärast rinnaoperatsiooni teatas, et tuleb opereerida ka munasarjad, hakkas ta kartma, et nüüd hakatakse järjest tükke küljest lõikama.

Lisaks kiiritus- ja hormoonravile määras arst Marinale keemiaravi. “Pärast esimest süsti vaakusin ma kaks päeva hinge ja keeldusin keemiaravist. See oli hetk, kus oleks pidanud saama rohkem infot rohtude kõrvaltoimete kohta,” tunnistab ta. Kahjuks ei olnud sel ajal veel Vähifondi loodud.

Esimesed kuud pärast rinnaoperatsiooni ei suutnud ta peeglist oma keha vaadata ning käis aasta otsa üksi saunas. “Nüüdseks olen pere suhtes valehäbist üle saanud, kuid rannas otsin ikka üksiku koha.”

Evi sattus esimest korda Tartu Vähifondi kursusele viis aastat tagasi. “Siia ei olnud ma veel võimeline teistele oma haigusest rääkima. Mind vaevas süütunne, miks juhtus selline asi minuga. “

Kursustel selgitasid lektorid, kuidas kriisist toibuda. “Nägin oma silmaga optimistlikke inimesi ja sain teada, et sellest asjast võib üle saada ja edasi elada,” ütleb Evi. Nüüd, kui ta Tartus käib, astub ta alati sisse Vähifondi, et kõik südamelt ära rääkida. “Kui tunnen end üksikuna, ei saa öösel magada, vererõhk on kõrge või kuskilt valutab, siis helistan Vähifondi. Õde Õie Seene oskab kuulata, rahustada ja nõu anda,” ütleb Evi.

Evi on oma rasketest mõtetest enam-vähem üle saanud. Vaid kord aastas tuleb tal veel kontrollis käia. Paar-kolm kuud enne käivad mõtted küll seda rada, kas haigus võib veel kusagilt välja lüüa, kuid vähist rohkem teeb talle praegu muret hoopis vererõhk. Evi talitab kodus, teeb noorele perele süüa ja aitab pidada taluraamatupidamist.

Marina aga kinnitab, et on isegi unustanud aja, mil ta pidi oma iga-aastases kontrollis käima.

Vähifond andis mõlemale naisele nii infot haiguse kohta kui ka elutahte. “Olen neist seminaridest nii palju tuge saanud. Ja nad kutsuvad mind kogu aeg oma üritustele,” on kodune Evi tänulik.

Tänu uutele ravimitele pole vähk enam surmahaigus

Tänu Vähifondile on abivajajast saanud teiste abistaja. Kodulinnas Põlvas astub üks ja teine ligi ning küsib nõu. Evi hinnangul on mao-, naha- või teiste vähidiagnoosidega inimesi sealkandis paarkümmend. “Minu kaks tuttavat ei julgenudki minna rinnaoperatsioonile, ehkki vestlesin nendega küll ja küll. Nüüd on mõlemad läinud,” tõdeb ta nukralt.

“See on haigus, mida kardetakse isegi mainida,” ütleb Marina. “Kui rääkisin Vähifondis kõik hinge pealt ära, sain selgeks, et see pole maailma lõpp. Algul võtsin iga päeva kui kingitust. Isegi kahju, et nüüd kipun seda juba unustama ja mõtlen sellele haruharva,” ütleb Marina, kelle mõtteid seob järjest rohkem ja rohkem töökoht.

Tartu Vähifondi presidendi Kaiu Suija sõnul on tähtis, et kättesaadavaks on saanud kõik uued vähiravimid ja kaasaja tasemel ravi. Ometi võib aga ravi vahel jääda raha taha pidama.

Kongressi peaesineja oli USA-s elav lätlane Robert Ozols, kes rääkis kaugelearenenud munasarjavähi ravist. Kui kasutada taksooli ja karboplatiini kombinatsiooni, siis annab see Ozolsi sõnul haigetele võimaluse elada üle aasta kauem. Satelliitseminari korraldas ravimifirma Bristol-Myers Squibb.