Võitlusmungas peidus sporditudeng
Homme saabub erilennukiga Eestisse 22 Shaolini munka, kellest noorim on 6-aastane. Reede ja laupäeva veedavad mungad mediteerides, et pühapäeval kaks etendust anda.
Pärast pikki läbirääkimisi Hiina kultuuriministeeriumiga lubati mungad Henani provintsist paarikuulisele maailmatuurile. Show näitab nende ajalugu, tavasid ja ülivõrdelist füüsilist vormi.
Wushu pikaaegne harrastaja Eestis Argo Lätt on aga meedias avaldanud arvamust, et Shaolini mungad ei käi templist väljas oma oskusi raha eest demonstreerimas - see ei sobi nende moraaliga. Läti arvates on Eestisse tulevad hiina vennad ilmselt valitsuse käsul spordikoolidest kogutud andekad De Yangi (Shaolini munkade pea-õpetaja) õpilased. Munkade showd, millelaadseid on ta Eurospordist korduvalt näinud, läheb ta sellest hoolimata vaatama.
PATUGA POOLEKS. “Nende Shaolini munkade autentsusest räägitakse nii ja naa,” sõnab karatetreener Igor Neemre. “Seda on raske hinnata. On ju ka räägitud, et tegu on Pekingi kehakultuuriinstituudi üliõpilastega. See on raske küsimus. Ma arvan, et selles pühapäevases shows on munklust ja showbisnist fifty-fifty, eks see on võitluskunst, mis on muudetud meelelahutuseks ja äriks.”
“Juba nõukogude ajast peale on Eestis ida võitluskunstide harrastamine ja orientaalhuvi menukad olnud,” põhjendab eestlaste huvi ida munkade vastu Viljandi KultuurikolledÏi rektor Anzori Barkalaja, kes on 15 aastat judoga tegelenud. Sama leiab ka karatetreener Neemre, kes on wadokai karate-doga tegelenud 26 aastat. “Ma arvan, et Eestis võibki aktiivseid ida võitluskunstide harrastajaid umbes 5000 inimese ümber olla,” leiab Neemre .
Temagi on wushu esinemisi jälginud Eurospordi kanalilt ning filmitööstuse vahendusel ning tahab nüüd neid inimvõimete piire ületavaid numbreid oma silmaga näha.
MUNGAD POLE ERAKUD. Jujutsu treener Priit Dello on samuti endale juba pileti Shaolini munkade esinemisele lunastanud. Kommentaarid kaheldavast autentsusest jätab ta siiski selleks ajaks kui show ära vaadatud. “Ma arvan, et huvitav on sellest hoolimata,” lausub ta.
Folklorist Anzori Barkalaja arvates ei saa Hiina Shaolini munki end rahva eest varjavateks erakutest pidada, sest budism ja taoism, mille mõjud on Hiinas küllalt suured, on suhteliselt paindlikud ja avatud religioonid.
“Shaolini munkade wushus on kindlasti võitluskunsti elemente, millest avalikkust ja pealtvaatajaid lavalt kunagi ei teavitata. Nende õpetuses on kolm suunda, millest üks on ravi (taimed, nõelravi, massaaÏ jms), teine mõtlus ja võitluskunst, millel tänapäevaste sõdade pidamise traditsioonis enam väljundit pole ja kolmas kultuuriline-koreograafiline võitluskunsti esitamine, mida vanal ajal ka Pekingi ooperis ja Hiina õukonnas kasutati. Minu arvates kuulub see esinemine just viimaste hulka,” leidis Barkalaja.
