Võtkem õppust oma ajust


Võtkem õppust oma ajust
----

Mis toimub meie ajus, kui õpime midagi uut? Teadlased veenduvad üha enam, et vastsündinu on matemaatik ja muusik. Lihtsad harjutused, mida ta elu alustades teeb, saadavad teda elus edaspidigi.

Teadlased uurivad protsesse, mis toimuvad noores ajus. Neid huvitab, kuidas aju suudab õppida ja miks on nõnda, et mõnel inimesel ei arene võime kirjutatut ja rehkendatut taibata.

Kuidas vastsündinu hakkab tajuma helisid, selle üle juurdlevad New Yorgi Newarki labori teadlane April Benasich ja tema kolleegid. Katse on lihtne. Sõbralikult ette valmistatud kuuekuuse beebi pea külge kinnitatakse elektroodid. Siis mängitakse talle ette erineva sagedusega helisid. Kui sagedust muudetakse, siis on näha, et ajus miski muutub. Pole ka ime. Kuid teadlased väidavad, et aktiivsuse muutus ennustab, kuidas suudab inimene küpses eas hakkama saada.

Inimeste kognitiivsed lihased, nagu teadlased neid nimetavad, suudavad toime tulla ka matemaatikaga. Beebidel on juba sündides võime tajuda arve. Muidugi ei rehkenda nad diferentsiaalvõrrandeid, kuid suudavad vahet teha hulkade suurusel. Arv, mida beebid tunnetavad, ei ületa kolme või nelja. Kummalisel kombel on selgroogsed, nagu tuvid, vareslased, lõvid või ahvid, sama edukad. Ent nemad ei arenda oma matemaatilisi oskusi palju kaugemale.

Matemaatiline aju

Iga päev teeme me matemaatikatehteid, ise seda endale teadvustamata. Me töötleme arve ja infovooge ning seda teha suutmata jääme jänni. Näiteks tuleb poes lahendada ülesannet „vähem kui”, et leida odavaim toode. Töökohta otsides tuleb jälle lahendada ülesanne „suurem kui”. Tegelikkuses tuleb mõlemal puhul veel alg- ja lõpptingimused optimeerida. Arvuti jaoks on see keeruline ülesanne, inimese aju jaoks igapäevane ja märkamatu.

Matemaatika tuum on arvud. Arvutelg on täis mõistatusi. Pole vaja ratsionaalarvude või irratsionaalarvude müstilisevõitu maailma tungidagi, piisab juba täisarvudest. Näiteks on algarvudel meie igapäevaelus ülisuur osa. Just neid arve, mis ei jagu muude arvudega kui ühega ja iseendaga, kasutatakse meie krediitkaartide arvude kaitsmiseks, kui need läbi interneti ostukarusselli liiguvad. Igaüks meist on varustatud turvakoodiga, mis seisneb sajakohalises algarvus. Matemaatikud tunnevad algarve piisavalt, et selliseid internetikoode luua, ent ebapiisavalt, et neid lahti murda. Algarvude maailm kaitseb end osavalt. Ilma nende võimuta poleks netikaubandus ega -pangandus võimalik.

Tübingeni ülikooli neurobioloogid õpetasid ahve hindama kuvarile ilmuvate täpihulkade suurust. Kui ekraanile ilmus vastavalt ülesandele suurem või väiksem hulk täppe, pidid ahvid vajutama kangi. Ahvid õppisid ülesande selgeks ja oskasid hinnata üsna suuri hulki.

Samal ajal mõõdeti nende otsmikusagara prefrontaalse ajukoore aktiivsust. Selgus, et pooled neuronid muutusid aktiivseks, kui ahvid lahendasid „suurem kui” reeglit, teine pool neuroneid aga ülesande „pisem kui” lahendamise puhul. See uuring valgustab veidi matemaatika neurobioloogiat ja tõendab, et keerulise arvudega rehkendamise puhul on oluline tunnetada nende suurust.

Mida teha, et aju suudaks rohkem? Üks on selgeks saanud. Kui laps õpib mängima mingit muusikainstrumenti, siis on see ajule üsna kasulik. See arendab keskendumisvõimet, suurendab töömälu ja toetab enesekontrolli. „Kui sa ikka pead kitarrikäiku kopeerima, siis hoiad seda oma peas ning ikka ja jälle kordad oma kätega,” ütleb Northwesterni ülikooli teadlane Nina Kraus. Ta rõhutab, et oluline pole mitte niivõrd muusika kuulamine, kuivõrd selle mängimine.

Mis veel saaks olla parem sõnum Eesti laulupidudele ja pärimusmuusika pidupäevadele?

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare