Microsoft ise peab seda oma viimase kümne aasta suurimaks saavutuseks. Juba eelmisel kevadel ilmuma pidanud Vista tegemiseks kulus üle viie aasta, mis teeb sellest kõige pikemaajalise Windowsi projekti.

7,5 miljardit dollarit maksma läinud operatsioonisüsteemis on suurt tähelepanu pööratud süsteemi väljanägemisele, kasutajasõbralikuks muutmisele ja arvukatele uuendustele, mis peaksid muutma operatsioonisüsteemi turvalisemaks ja suurendama jõudlust.

Esimese asjana peaks Vista kasutajale silma torkama uudne kujundus. Graafiline kasutajaliides Windows Aero, mida on süüdistatud ka konkureeriva operatsioonisüsteemi Mac OS X-i kopeerimises, peaks muutma operatsioonisüsteemi visuaalselt puhtamaks ja esteetiliselt nauditavamaks, toetades näiteks ka kolmemõõtmelisi aknaid.

Uuendatud on Windows Exploreri ja dialoogikastide välimust (n-ö läbipaistvad kastid). Oluliselt on muudetud all vasakul asetsevat Start-menüüd, milles programme otsides ei avane enam järjest uued menüüd nagu varem. Lisatud on ka kiirotsing. Harjumuspärasel Start-nupul asetseb nüüd lihtsalt Windowsi logo.

Turvaline või mitte?

Igapäevaseid asjaajamisi peaksid hõlbustama uus e-kirjade programm Windows Mail, mis asendab vanemat Outlook Expressi, kalender, fotode ja filmide haldamisprogramm ning Windows DVD Maker.

Vista juurde kuuluvad ka uusim versioon veebibrauserist Internet Explorer 7 ning muusika- ja filmiprogramm Windows Media Player 11, mida on mõnda aega olnud võimalik endale internetist tõmmata ja installeerida ka Windows XP kasutajatel.

Microsofti operatsioonisüsteeme on palju kritiseeritud turvaprobleemide pärast. Palju poleemikat on tekitanud Microsofti juhtivtöötaja Jim Allchini poolt ühes intervjuus esitatud väide, et Vista on nii turvaline, et puudub vajadus antiviirusprogrammide järele. See on häirinud viirusetõrjete tootjaid. Kuigi Microsoft nimetab Vistat oma kõige turvalisemaks operatsioonisüsteemiks, peavad eksperdid viirusetõrjet siiski vajalikuks ja sellele viitab ka Microsofti enda netileht.

Windows XP ja Windows 2000 operatsioonisüsteemide kasutajad saavad Vistale üle minna soodushindadega, kuid vanemate ja aeglasemate arvutite omanikud peaksid üleminekut tõsiselt kaaluma. Eestikeelset versiooni tuleb kahjuks veel mõnda aega oodata, selle täpne ilmumisaeg pole veel välja kuulutatud. Enamikule Vista versioonidele kestab Microsofti tugi 2012. aastani.

Kommentaar

Henn Sarv,

arvutikoolitaja

Olen Vistat jõulust saadik kasutanud ja ei kujuta ette, et peaksin Windows XP-le tagasi minema. Need on võib-olla pisiasjad, mis Vistas on, aga need on minu jaoks  iseenesestmõistetavaks kujunenud. Näiteks vaade infole, mis mul arvutis on: kaustad, otsimine jms on palju mugavam. Palju vähem aega läheb info sättimisele, leian kõik olulise praegu kiiremini ja mugavamalt üles. Aero lisab graafilist ilu. Väikesed ebamugavused, nagu näiteks see, et riistvaratootjad pole tarkvarale järele jõudnud (eelkõige video- ja audiodraiverite osas), kaalub mugavus üles. Tavatarbija jaoks on võib-olla harjumatu, et mõningate operatsioonide puhul küsitakse üle, kas kasutaja ikka teab, mida ta teeb. See pole mitte tarbija kiusamiseks, vaid turvalisuse pärast.

Küsis Mari Rebane

Nõuded arvutile

Minimaalsed nõuded:

•• vähemalt 800 MHz protsessor

••  512 MB muutmälu

••  Direct X9-t toetav graafikaprotsessor

Täisfunktsionaalse

kasutamise nõuded:

••  1 GHz protsessor

••  1 GB muutmälu

••  Vähemalt 128 MB graafikamälu

••  40 GB kõvakettamälu ja

15 GB vaba kõvakettaruumi

••  DVD-seade

••  Heliväljundseade

••  Internetiühenduse võimalus