X-failid
Tulevikus võib igas inimkeha rakus töötada tilluke bioloogiline arvuti, mille funktsioon on olla mikroskoopiline arst, ennustab Iisreali teadlane. Väikesed molekulaarsetest ehitusklotsidest valmistatud masinad võivad edaspidi hoida silma peal vaenulikel bakteritel ja manustada vajadusel organismi antibiootikume.
Iisreali Weizmanni Instituudi matemaatiku ja arvutiteadlase Ehud Shapiro teooria avaldati ajakirja New Scientist uues numbris. Shapiro teooria põhineb nn Turingi masinal, mis sai nime Suurbritannia teadlase Alan Turingi järgi. Turingi masina, mida kunagi ei ehitatud, põhiidee seisnes selles, et see "loeks" matemaatilisi probleeme ja pakuks välja lahendusi.
Shapiro usub, et molekulaarsed ehitusklotsid, näiteks aminohapped, võivad imiteerida Turingi masinat, "lugedes" molekulide keemilist programmi ja pakkudes välja vastuse teise molekuli näol. Tema sõnul kasutavad rakud praegu samamoodi DNA-s sisalduvat informatsiooni proteiinide tootmiseks. "Kahekümne kuni viiekümne aasta pärast peaksime teadma, kuidas rakke programmeerida, et ise selliseid seadmeid ehitada," tsiteeris Reuters tema sõnu.
WWW.DELFI.EE
Meditsiiniline arvutiviiruste tõrje tulekul
IBM ja Symantec alustasid inimese immuunsüsteemil põhineva arvutiviiruste tõrje süsteemi loomist, kirjutas The Economist.
Maailma arvutid elasid millenniumihirmu edukalt üle, aga kaks kroonilist ja veelgi ohtlikumat probleemi ei ole kuhugi kadunud: arvutiviirused ja kuritahtlikud häkkerid. Kui firma arvutivõrku on sisse tungitud, võetakse see võrk tavaliselt internetist lahti, kuid interneti osatähtsuse kasvades muutub see järjest keerulisemaks. Seega on ilmselge, et arvutiside turvalisus eeldab uut lähenemist.
Kaks uurijate gruppi arvavad, et nad on leidnud lahenduse. Nad laenasid arvutite kaitsmiseks viiruste vastu ideid immunoloogiast, kirjutas The Economist.
Ise nakkusega võitlev arvuti tundub utoopilisena, aga tegelikult on infotehnoloogia ja molekulaarbioloogia hämmastavalt sarnased. Arvutitarkvara on sageli võrreldud DNA-ga ning arvutiviirused – nii nagu bioloogilised viirused – on peremeesorganismi kahjustavad paljunemisvõimelised tüved.
IBM and Symantec on alustanud immuunsüsteemil põhineva viirusevastase süsteemi testimist. IBM-i tarkvara nimetusega Digitaalne Immuunsussüsteem (DIS) kasutab viiruse identifitseerimiseks ja hävitamiseks arvutivõrke. Kui tavaline viirusetõrjeprogramm avastab kahtlase, kuid tundmatu viiruse, hoiatab ta kasutajat selle eest ja ootab, et operaator tegeleks probleemiga. DIS aga annab kahtlase faili kohe üle analüüsikeskusele, kus sellega nakatatakse viirust käivitama programmeeritud isoleeritud arvutivõrk. Kui viirus aktiveerub, jälgitakse ta käitumist, et seda edaspidi ära tunda ja leida meetod selle hävitamiseks.
Novembris tunnistas palju paha teinud Melissa viiruse looja David Smith end süüdi Ameerika firmadele kahju tekitamises 80 miljoni dollari ehk 1,2 miljardi krooni suuruses summas. Tegemist oli juristide saavutatud kokkuleppega, kuna tegelikuks kahjuks hinnati 400 miljonit dollarit ehk 6 miljardit krooni.
California konsultatsioonifirma Computer Economicsi hinnangul läks arvutite puhastamine ja probleemidest tekitatud tootlikkuse langusest tingitud kahju mullu maailmale maksma 12,1 miljardit dollarit ehk 183 miljardit krooni.
WWW.DELFI.EE
