Zemessardze – Läti kaitseliit
1991. aasta 23. augustil võeti ühena esimestest taastatud Läti Vabariigi struktuure reguleerivaist aktidest vastu seadus Läti Vabariigi kaitseliidust ehk Zemessardzest, mille kohaselt on Zemessardze riigi- ja ühiskonna kaitse eesmärgil loodud vabatahtlik relvastatud organisatsioon.
Vastavalt seadusele on Zemessardze (edaspidi ZEME) Läti rahvuslike relvajõudude koostisosa ehk siis regulaarjõudude reserv, mis osaleb riigikaitse süsteemi ülesannete planeerimisel ja täideviimisel kooskõlas riigikaitse plaaniga.
24. augustil 1991 väljaantud ZEME ülema korraldusega alustati Läti omavalitsuste territooriumidel liikmeskonna registreerimist. Detsembriks 1991 ehk siis nelja kuuga oli 35 territoriaalse pataljoniga liitunud ühtekokku 10 000 inimest.
Mitmeid aastaid kuulus ZEME Läti seimi esimehe, hiljem Läti Vabariigi presidendi otsesealluvusse. 24. novembril 1994 moodustati vastavalt riigikaitse seadusele Läti rahvuslikud kaitsejõud, ühendades kaitseväe ja ZEME. Nüüdseks on ZEME suurim rahvuslike kaitsejõudude struktuur ja territoriaalse kaitse komponent. Ligi 1400 kaitseliitlast on tegevteenistuses ja 13 500 vabatahtlikku täidavad ülesandeid põhitööst vabal ajal.
ZEME-st ongi sisuliselt kujunenud Läti maavägi, sest 1998. aastal ühendati vastavalt Läti rahvuslike relvajõudude ümberkorraldamise plaanile ZEME baasil kaitseväe regulaar- ja territoriaalüksused: maaväe 1. jalaväepataljon (LATBAT), laskurite väljaõppekeskus ja side-õppekeskus.
2003 aasta struktuurireformiga eraldati ZEME-st ajateenijate väljaõppega tegelev osa ja moodustati otse kaitseväe juhatajale alluvana eraldi väeliigina maavägi, mille koosseisus on käesoleval ajal jala-väebrigaad, eriüksus ja sõjaväeluure. Uued Läti kaitseväe struktuuri muutused näevad ette, et ZEME-st saab osa maaväest. Juba praegu on mitmed ZEME allüksused nagu näiteks suurtükipataljon, pioneeripataljon allutatud maaväe brigaadi ülemale ning mitmed allüksused allutatakse kriisiolukorras maaväe ülema alluvusse. Siin tuleks teha kõrvalepõige Läti kaitseväe kohustusliku väljaõppe ehk teisisõnu ajateenistuse pärusmaale. Nagu 1990-ndate esimesel poolel Eestis, nii valmistas Lätiski väljaõppe korraldamine tõsiseid raskusi: nõutav infrastruktuur oli puudulik, väljaõppevarustus ebapiisav, programmid-määrustikud algelised ning nappis ala valdavaid instruktorohvitsere. Kui Eestis suudeti siiski asjad nii korraldada, et väljaõpetatavate ja pärast seda reservi määratute aastakoosseisudega jõuti peagi kolme tuhandeni – vastav näitaja oleks Lätis pidanud olema vähemalt kolmandiku võrra Eesti arvust suurem –, piirdus see Lätis kuni 1999. aastani vaid viiesaja mehega aastas. Edasi suurendati aastast väljaõpetatavate hulka küll 1500 meheni, kuid nähtavasti ei andnud kohustusliku väljaõppe korraldamine soovitud tulemusi ja novembrist 2006 läks Läti üle elukutselisele armeele.
Aastatel 2001 – november 2006 läbis Läti kaitseväes kohustusliku ajateenistuse 40 718 noormeest, kellest ligemale 2000 on sõlminud tegevteenistuse lepingu ja kuuluvad Läti maaväe jalaväebrigaadi koosseisu ning paljud neist on osalenud rahvusvahelistel operatsioonidel Iraagis, Afganistanis, Kosovos, Bosnia ja Hertsegoviinas. Novembris 2007 oli Läti kaitseväelasi operatsioonidel 120, neist kolmandik kuulub ZEME koosseisu.
ZEME ülesanded
ZEME ülesanded on küllaltki laialdased. ZEME osaleb avarii-, tuletõrje- ja päästetöödes ning erakorraliste olukordade tagajärgede likvideerimisel; valmistab ette isikkoosseisu rahvusvahelisteks operatsioonideks ning ZEME põhiülesannete täitmiseks; osaleb üldise julgeoleku ja ühiskondliku korra tagamisel õigusaktides sätestatud korras; kaitseb riigi maismaaterritooriumi; kaasab Läti kodanikke riigi julgeoleku ja ühiskondliku korra tagamisse.
Pärast Läti liitumist NATO-ga on ZEME kandev roll Läti riigikaitses jätkunud ja tugevnenud. Üks ZEME just NATO ühiskaitse doktriinist lähtuvaid ülesandeid on vastuvõtva riigi toetuse tagamine, mis kätkeb võimalust välisriikide relvastatud jõudude Läti territooriumil opereerimiseks ning rahvusvaheliste operatsioonide toetamise võime väljaarendamist.
Samas arendab ZEME oma ühiskonna stabiliseerimise funktsiooni, osalemaks kriisiolukordade ennetamises, toetamaks politseid ühiskondliku korra tagamisel ja kaitsmaks riigi julgeolekule elutähtsaid objekte.
Arengu peaeesmärgina säilitab ZEME oma tähtsuse riigi kaitsesüsteemis, jätkab vabatahtlikele toetuva struktuuri arendamist, soodustadades Läti kodanike kaasamist riigikaitsesse ning hoides alal vabatahtliku riigikaitse traditsioone.
Juhtimine
1991. aastal moodustati ZEME staap ja alates 1994. aastast on ZEME Läti kaitseväe juhataja otsealluvuses. Alates 2004. aastast on ZEME ülemaks kolonel Juris Bezzubovs.
ZEME peastaabi ülesanne on üksuste väljaõppe ja mobilisatsioonivalmiduse edendamine, õppuste organiseerimine, tegevuse õiguslik ja tehniline kindlustamine ning koosseisude komplekteerimine ja kontroll.
ZEME staabi struktuur on viimase kümne aastaga teinud läbi olulisi muutusi. Praegu funktsioneerib põhiliselt 1999. aastal kinnitatud struktuur, mis kaasab vastavalt NATO riikides kujunenud tüüpjaotusele personali-, luure-, operatiiv-, taga-la-, tsiviil-militaarkoostöö-, side ja informatsiooniosakonnad ning staabiülema büroo: ZEME inspektori, staabi administratsiooni, õigusbü-roo, raamatupidamise, kantselei ja asjaajamisega.
ZEME üksused
Kindlustamaks operatiivset tegevust ees seisvate ülesannete täitmisel, moodustati juba 1992. aastast ZEME pataljonide juhtimiseks brigaadide süsteem: 1. Riia ringkonna brigaad, 2. Vidzeme ringkonna brigaad (Cesis); 3. Latgale ringkonna brigaad (Rezekne), 4. Kurzeme ringkonna brigaad (Liepaja) ja 5. Zemgale ringkonna brigaad (Ogre). Käesolevaks ajaks on vähendatud ringkondi kolmele, keskustega Riias, Liepajas ja Daugavpilsis.
Igasse brigaadi kuulub viis-kuus jalaväepataljoni. Pataljonide komplekteerimispiirid alluvad territoriaalsele jaotusele. Sellise ülesehitusega masinavärgi operatiivsuse ja täiemahulise teovõime tagamine on suur proovikivi, sest struktuuri kuulub tuhandeid vabatahtlikke. Brigaadide toimivana hoidmine nõuab tihedaid õppusi ning seega märkimisväärseid rahalisi vahendeid.
65. üksik-üliõpilaspataljon
1991. aastal avaldasid oma osalemissoovi esimesed 70 tugengit Riia tehnikaülikoolist. 1997. aastal jõuti välja pataljoni mahuni. Sellest ajast nimetati üksust 65. üksikuks ZEME üliõpilaspataljoniks. Pataljoni õppekompaniides õpivad tudengid kahe aasta vältel sõjaasjandust. Suviti korraldatakse välilaagreid kuni 300 üliõpilasele. Ühe aasta õppinud läbivad suvelaagris üksusekooseisu (jagu, rühm) väljaõppe ja teisel õpinguaastal omistatakse neile all-ohvitseri auaste.
Sõjalist õpet annavad praktiliselt kõik Läti kõrgemad õppeasutused: Läti ülikool, Riia tehnikaülikool, põllumajandusülikool, spordi- ja pedagoogika akadeemia, Daugavpilsi pedagoogikaülikool, Liepaja pedagoogikaülikool ja Rezekne ülikool.
Eriüksus Vanags
Juba varem asutatud ZEME eriüksus kannab alates 1997. aastast nime Vanags, mis eesti keeles tähendab pistrikku. Üksus on mõeldud olema alalises võitlusvalmiduses. Koostöös politseiga osaletakse ühiskondliku korra tagamises, eriti tähtsate isikute kaitse korraldamisel, riiklike ürituste turvamisel ja lõhkeohtlike esemete kahjutuks tegemisel. Osaletud on paavsti, Taani kuninganna, Rootsi kuninga, NATO sõjalise komitee esimehe, Türgi parlamendi esimehe, Soome presidendi ja teiste Läti külaliste ametlike visiitide julgestamisel.
Igal aastal läheb Vanagsi pioneeride kontosse enam kui tuhande lõhkekeha kahjutukstegemine.
Aasta-aastalt on osaletud rahvusvahelistel sõjalisel õppustel Cooperative Best Effort. Üksus on teinud koostööd ja ühisõppusi Ukraina siseministeeriumi erivägede üksusega. Viimaste Läti kaitseväes läbiviidud struktuurireformimistega on eriüksus Vanags allutatud maaväe ülemale.
Õhueskadrill
Õhueskadrilli Spilve ülesanded on seotud otsingu- ja päästetöödega. Üksus on organiseeritud endiste lennuklubide baasil ja kuulub Läti õhuväe koosseisu. Vastavalt arenguplaanidele ja NATO-ga koostoimimise võime arendamiseks liideti kaitseliidu õhueskadrill 2000. aasta jaanuaris õhujõudude koosseisuga.
Teenistus ja väljaõpe
Väljaõppekeskused ja -üksused asuvad Cesises, Dobeles, Riias ja Rezeknes, mis on ühised kogu Läti kaitseväele. Iga zemessardzelane osaleb õppustel kuni kümme päeva aastas. Õppusi korraldatakse väga erineva profiiliga ja vastavalt ZEME struktuurse väljaõppe vajadusele. Kinnitatud õppeprogrammid hõlmavad väljaõpet alates snaiperist, kuuli- ja miinipildurist kuni kompaniiülemani.
Üksuste koostöö arendamiseks korraldatakse ühisõppusi nii mere- kui ka õhuvägede allüksuste kaasamisega.
NATO liikmesriigina peetakse oluliseks võõrkeelte, eriti inglise keele oskust. ZEME-s on moodustatud võõrkeele õppekeskus, kus organiseeritakse ja kontrollitakse inglise keele õpet.
Olulist abi väljaõppe korraldamisel on saadud Lääne-Euroopa, USA ja Kanada koostööpartneritelt. Teadmiste täiendamiseks kasutatakse sõjakoolide juures toimuvaid kursusi ning ühtlasi kutsutakse välisinstruktoreid Lätti. Koostöösuhted on laialdased: eri koostööprojektid on käsil USA rahvuskaardiga, Suurbritannia territoriaalväega, Taani kodukaitsega (HG) ning Rootsi ja Norra, Leedus ja Eesti sõsarorganisatsioonidega. Osaletakse NATO õppustel nii Lätis kui ka välismaal.
Varustus
ZEME kasutuses on peamiselt kergerelvastus: 9 mm Makarovi püstolid, 11,43 mm Colti püstolid, 9 mm MP-5 automaatpüstolid, 7,62 mm M-14 karabiinid, 7,62 mm Kalašnikovi automaadid, 7,62 mm G-3 vintpüssid, 40 mm RPG-7 granaadiheitjad, 84 mm kuulipildujad Carl Gustav M48, kuid ka tankitõrjerelvad – 90 mm M1110 kahurid. Koostöös NATO-ga toimub kergrelvade väljavahetamine NATO standartidele vastava kaliibriga relvade vastu.
ZEME-s on aja jooksul rajatud taktikaline raadiosidesüsteem, mis praegu on moderniseerimisel ja kõrgtehnoloogiliste seadmetega varustamisel. Viimati mainitud hõlmavad integreeritud andmesidesüsteemi, kohalike arvutivõrkude väljaehitamist ja nende ühtsesse võrku ühendamist.
Meditsiiniüksused on moodustatud igas ZEME pataljonis. Kaitseliidu meditsiinipersonal on osalenud rahvusvahelistel õppustel ja NATO rahuvalvemissioonil Kosovos.
Jaunsardze – Noorvalve
1992. aastal moodustati ZEME noorteorganisatsioon Jaunsardze. Nüüd on see Läti suurim noorteliikumine, mis hõlmab rohkem kui 7000 noormeest ja neidu vanuses 12–18 aastat.
Noorvalve eesmärk on valmistada noori ette riigikaitse algtõdede mõistmiseks ning kasvatada moraalselt ja füüsiliselt tugevat noorsugu. Noorvalve liikumine on üles ehitatud brigaadide ja pataljonide baasil. Noorvalve tööd juhatavad 160 instruktorit, kelle juhatusel õpitakse riigi ajalugu ja sõjalisehnilisi põhiteadmisi.
Pärast põhikooli lõpetamist võivad noorvalvelased jätkata sõjalist väljaõpet Jaunaglona, Ape ja Aizkraukle ametikeskkoolis või Kazdanga tehnikakeskkoolis. Brigaadid ja pataljonid korraldavad Noorvalvele suviti välilaagreid ja neil on sidemed paljude välisriikide sõjaliste noorteorganisatsioonidega.
