Kuidas tulemused sündisid

Eesti mõjukaimate inimeste edetabeli koostamiseks tegi Eesti Päevalehe ja Delfi toimetus alustuseks eelvaliku, millised inimesed peaksid millises kategoorias kindlasti esindatud olema. Kokkuleppel sotsioloog Juhan Kivirähki ning Turu-uuringute AS-iga jäi igas kategoorias lõplikku valikusse 25-34 nime. Enim osalisi on mõjukate poliitikute kategoorias - 34. 

Seejärel korraldas Turu-uuringute AS 1016 inimese seas veebipaneelil põhineva küsitluse, kus osalejad hindasid mõjukaid inimesi esiteks iga kategooria piires ja teiseks kõigi kategooriate peale kokku. Iga osaleja sai igas kategoorias nimetada kolm tema arvates kõige mõjukamat inimest.

Võrreldes 2015. aasta mõjukate valimise metoodikaga lisasime sel korral peamise uuendusena küsitluse sama eluala teiste mõjukate inimeste seas. Näiteks said kõik kandideerinud haridus- ja teadustegelased nimetada kolm oma eluala esindajat, keda nemad peavad kõige mõjukamateks.

Peale selle valisime veel eri kriteeriume, mille järgi inimeste mõjukust hinnata. Pidasime oluliseks, et kõikide kriteeriumide kohta saaksime võimalikult objektiivse arvulise tulemuse.

Lõplikud kriteeriumid

1) Juhan Kivirähki ja Turu-uuringute AS-i esinduslik uuring,

2) sotsiaalmeedia võrgustik ehk inimese esindatus Facebookis, Twitteris, Instagramis ja LinkedInis ning sealsete kontaktide arv,

3) 2016. aasta jooksul meedias (Eesti Päevalehes, Delfis, Õhtulehes, Eesti Ekspressis ja Maalehes) esinemine,

4) mõjuvõrgustik ehk olulisemate organisatsioonide nõukogudesse ja juhatustesse kuulumine,

5) mõju oma elualal ehk küsitlus teiste sama valdkonna mõjukate seas.

Järjestasime kandidaadid iga kriteeriumi piires niimoodi, et esimene koht sai maksimumpunktid, teine koht ühe punkti vähem ja nii edasi. Kui mitu inimest said ühe kriteeriumi piires sama tulemuse ehk jäid kohta jagama, panime üldtabelisse nende punktisummade keskmise.