Eriti oodatud ongi just lugejate ettepanekud, millist laadi ajakirjandust tasuks esile tõsta.

Hans H. Luige asutatud Oivalise ajakirjanduse aastapreemiale kandideeriv töö või tööd peaksid vaatlema süvitsi mingit ühiskondlikku probleemi, algatama selle üle arutelusid ning mõjutama positiivselt probleemi lahendamist.

Üksikelementidena iseloomustavad aastapreemia võidulugu -

(a) hea probleemipüstitus,
(b) lahenduste otsimine ühiskonna huvides,
(c) probleemse teema ammendav avamine ja sobilike allikate paljusus,
(d) esitusviisi ajakirjandusmeisterlikkus, ajakirjanduslik stiil
(e) tähelepanuväärne ühiskondlik mõjukus, vastukaja ja probleemi lahendusele kaasaaitamine.

Lisaks probleemseid teemasid kajastavatele töödele võivad kandideerida ka Eesti hüvanguks mõnda liikumist või kampaaniat algatanud tööd.

Kandideerida võivad nii probleemi lahenduseni jõudnud ja teema ammendanud tööde sarjad kui teema alles ajakirjandusse toonud tööd, millele võivad tulevikus järgneda teised ajakirjanduslikud tööd ning mille lõplik ühiskondlik mõju pole veel selge, ent mis on ennustatavalt positiivne.

Kandideerida võivad nii elukutseliste ajakirjanike kui kaastööliste paberil või veebis ilmunud kirjutised.

Oivalise ajakirjanduse aastapreemia žürii ootab uusi kandidaate 2011. aastal ilmunud ja veel ilmuvate lugude seast.

Oivalise ajakirjanduse aastapreemiale võivad kandidaate esitada kõik: lugejad, ajakirjanikud, toimetused, žürii liikmed. Kandidaate võib esitada nii Facebooki kodulehe kaudu kui ka saates ettepanekuid aadressile ajakirjandus@gmail.com .

Tuleva aasta jaanuaris valib žürii koosseisus Mihkel Kaevats, Natalja Kiitan, Kristina Mänd, Mart Raudsaar (esimees), Sulev Valner oivalise ajakirjanduse aastapreemia laureaadi.

2010. aastal esimest korda välja antud oivalise ajakirjanduse aastapreemia pälvis Daniel Vaarik Vabadussamba rajamisega kaasnenud sekelduste kajastamise eest blogis Memokraat. Siis oli Oivalise ajakirjanduse aastapreemia suurus 100 000 krooni.