Aivar Sõerd: Euroopa Keskpank ei jää lõpmatuseni probleemsete riikide võlakirju ostma

Kriisis vaevleva euroala rahandust reguleeriva Euroopa Keskpanga (EKP) mõne päeva eest ametisse astunud juhil Mario Draghi võib tulla välja ükskõik kui hea plaaniga, kuid lõppude lõpuks on lahenduse võtmed iga probleemse liikmesmaa enda taskus, leidis riigikogu rahanduskomisjoni liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd.

-Millised on suurimad väljakutsed Draghi jaoks ja millist poliitikat tasub temalt oodata?

Põhiküsimus, mida talle esitada on EKP rollist võlakriisi sündmuste keskmes. Ametisse astumise järgsel esimesel pressikonverentslil küsiti tema käest, mis plaanid on keskpangal raskustes riikide võlakirjade tugiostudega? Draghi vastas sellele küsimusele selgelt, et võlakirjaturule sekkumist käsitletakse piiratud ja ajutise meetmena. Siit võib teatava järelduse teha. Samuti ta rõhutas, et EKP otsus põhimõtteliselt ei lahenda kogu probleemi ära.

Põhiprobleem on praegu see, et riikide intressimäärad on väga erinevad. See on täiesti uus olukord. Draghi on juhtinud tähelepanu sellele, et kui enne 2008. aasta kriisi olid euroala riikide intressid ühtlaselt madalad, kuid kriis äratas investorid unest üles ja riske hinnatakse väga täpselt, võib isegi öelda, et natukene pingutatakse selles osas üle. Intresside vahed on läinud väga suureks ning see ongi keskne mure.

Keskpanga sekkumise ainuke põhjus on stabiilsuse tagamine, kuid need meetmed saavad olla ainult ajutised ja piiratud. Ma arvan, et siinkohal ei maksa Draghi sõnades kahelda.

-Draghil on seega mänguplaan olemas võlakriisi seljatamiseks?

Ütleme nii, et tal on väga selge arusaam keskpanga tegevusest selles praeguses olustikus ja perspektiivis.

-Kas eilne baasintressi langetamine on märk, et euroala majanduse olukord on halvenemas?

Siin pole mingit saladust ja keskpank tegi selle otsuse ühehäälselt. Põhiline asjolu ongi see, et nõudlus on nõrgenenud. Kindlustunne väheneb ja finantsturgude mõjud annavad tunda reaalmajanduses.

-Kuidas madalam baasintress aitab Euroopa majanduse olukorda parandada?

Praegu on usaldamatus väga kõrge. Rääkida saab nii tarbijate usalduse kahanemisest ning ka pangad ei usalda üksteist. Eks see intressi langetamine aitab kaasa, et pankadel oleks rohkem likviidsust.

-Itaaliat peetakse ka üsna problemaatiliseks riigiks euroalas. Kas Draghi ametisse tulek võib aidata tema kodumaal teadvustada olukorra tõsidust ja jõulisemalt midagi võlakoorma vähendamiseks midagi ette võtta?

Draghi on tõmmanud selge joone, et tema on EKP juht ja täidab sealseid ülesandeid ja väljakutseid. Tema sõnum liikmesriikidele on väga selge, et lahenduseks on nende enda rahanduspoliitilised, sealjuures peamiselt eelarvepoliitilised otsused ja struktuurireformid. Lahenduse võti on liikmesmaade endi käes.