Selline avaliku arvamuse räige ignoreerimine mõjus tuhandetele inimestele alatu jõudemonstratsioonina, mis külvas usaldamatust kogu riigi vastu ning tõendas, et Eesti on kodanikuühiskonnast väga kaugel.
Igasuguse planeerimistegevuse aluseks demokraatlikus riigis on avalikustamine, mida Sakala puhul täielikult ignoreeriti. Üheski staadiumis ei olnud avalikkusel võimalik ametlikult oma arvamust ei lammutamise ega uusehitise kohta öelda, ja nii ei jäänud muud üle, kui tulla tänavale, esitada kohtukaebusi (mida menetlusse ei võetud), tellida ekspertiise, ning kirjutada pöördumisi. Kõik see osutus asjatuks, sest asja otsustasid ainuisikuliselt Keskerakonna ametnikud: kultuuriminister Raivo Palmaru, kes ignoreeris loomeliitude ühisarvamust ja omaenda avalikke lubadusi; Tallinna linnapea Jüri Ratas, kes ignoreeris detailplaneeringu avalikustamise seaduslikkust ning ei peatanud ebaseaduslikku lammutusluba; maavanem Värner Lootsmann, kes sihilikult venitas järelevalvemenetlusega rohkem kui kaks kuud. Riigi muinsuskaitseameti juht Kalev Uustalu ignoreeris muinsuskaitsenõukogu ja kõikide Eestis tegutsevate muinsuskaitseorganisatsioonide seisukohta.
Sakala puhul pole tegemist JOKK-poliitikaga, sest seadusi ei järgitud, vaid neid väänati. Just seepärast on Sakala juhtum eriti ohtlik pretsedent. Kui Sakalaga toimunut seaduslikuks pidada ning ajutise eraomaniku lammutamisõigus a priori primaarseks kuulutada, siis tuleks detailplaneeringute koostamine Eestis lõpetada. Ka muinsuskaitse kaotab mõtte ja muutub korruptsioonihoovaks, kui selle üle otsustab riigis vaid üks inimene, nagu see juhtus Sakala puhul.
Rahvas ootab toimunule seaduslikku hinnangut. Selle nõudmise taga on kõik need rohkem kui 9000 inimest, kes Sakala kaitseks lootusrikkalt oma allkirja andsid. Ka praegu on veel võimalik riigile kahjulik hoonestusõiguse leping tühistada ning lõpetada halvasti alanud arendustegevus, mille tulemuseks saab olema Tallinna rikkumine ebaõnnestunud ehitisega - jõupoliitika sümboliga.
Uskudes erakondade lubadusi arendada kodanikuühiskonda, teeme ettepaneku lülitada koalitsioonileppesse punkt, mis kajastab sellesuunaliste otsustavate sammude astumist, lõpetab keskerakondliku omavoli pealinna arendamisel, jätkab nende tegevuse seaduslikkuse uurimist, ning peatab seadusi väänanud tehingud, sealhulgas Sakala keskuse ebaõnnestunud arendamise.
Riigil tuleb astuda otsustavaid samme, et vältida tulevikus Sakala juhtumi sarnaseid pikaajalise mõjuga ebaõnnestumisi meie kõigi ühises linnaruumis.

15.03.2007

Eesti Paeliit, Rein Einasto,
MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn, Helle Vilu
Eesti Arhitektide Liit, Ülar Mark
Eesti Heliloojate Liit, Olav Ehala
Eesti Muinsuskaitse Selts, Jaan Tamm
Eesti Roheline Liikumine, Liis Truubon
Tallinna Tehnikakõrgkooli professorite kogu, Jaan Rohusaar
Tallinna Teadlaste Maja, Rein Vaikmäe
Eesti Arhitektuurimuuseum, Karin Hallas-Murula
DOCOMOMO Eesti töögrupp, Epp Lankots
AS ETP Grupp, Matti Leinbok
Nõmme Tee Selts, Enn Kareda
MTÜ Viru-Nigula Hariduse Selts, Ene Ehrenpreis
Akadeemik Anto Raukas