Eesti keel hävingu teel?
Ülikooli eesti filoloogiat õppima minnes peaks hea keeleoskus justkui iseenesestmõistetav olema. Ometi tunnistavad Tartu ülikoolis filolooge õpetavad õppejõud, et ka tulevasi filolooge kummitavad üha kesisemaks muutuvad keeleoskused, kirjutab tänane Päevaleht.
Keel on pidevas muutumises, selle vastu ei ole mõtet vaielda, kuid võib küsida, kas need muudatused peavad toimuma iseeneselikult või tuleks neid kuidagi suunata, väärtustades näiteks korrektset eesti keelt uudissõnu välja pakkudes.
Tehnoloogia ja ühiskonna areng toob kaasa vajaduse uute sõnade ja mõtteväljenduste järele. Selle progressi vastu ei maksa sõdida ning tuleb leppida, et mõned sõnad kolivadki argikeelest muuseumisse või õigekeelsussõnaraamatusse.
Kui vanemad inimesed võivad pidada noorte keelepruuki sobimatuks ja arusaamatuks, siis noorte endi jaoks sellist küsimust ei teki, sest nemad räägivad nii nagu on mugav ja olles sealjuures igasugustest reeglitest kammitsemata. Aeg näitab milline osa noorte keelekasutusest osutub ajastupõhiseks žargooniks ja milline põhjalikumaks keeleuuenduseks.
Hea lugeja! Kas on sõnu, mida sa mingil juhul ei kasuta? Kas Eestis on põlvkondade vahel keelelisi arusaamatusi? Mida teha, et noored räägiksid korralikumat eesti keelt?
Kõik teemakohased mõtted on oodatud aadressile online@epl.ee ja selle loo kommentaariumisse!
