Eestis müügil olevad kitsasõralised vähid ohustavad jõevähki

Eesti kauplustes vahel müügil olev kitsasõraline elusvähk võib Maaülikooli teadlaste hinnangul ohustada Eesti jõgedes elavat laiasõralist jõevähki, kui võõrliik juhuslikult meie veekogudesse satub.

Elusvähkide vedamine ühest riigist teise toidupoes müügiks on Euroopa Liidus lubatud, samas keelab Eesti looduskaitseseadus elusvähi veekogudesse lahtilaskmist ja ka Eestisse toomist, vahendas

ETV24

"Aktuaalset kaamerat".

Keskkonnaministeeriumi teatel on laiasõraline jõevähk Eestis ainuke vähiliik. Vähid pidurdavad veekogus taimede kasvu ning aeglustavad selle kinnikasvamist. Jõevähi kaitseks, levikuala ja varude taastamiseks on olemas üleriigiline tegevuskava. Suureks ohuteguriks Eesti vähivarudele on võõrvähiliikide sissetoomine ja invasioon. See ähvardab vähki ei kusagilt mujalt kui poe kalaletist.

"Need siin on ostetud Maxima poest ja need on kitsasõralised vähid, mis on siia toodud ilmselt Kaukaasiast," näitas Maaülikooli kalakasvatuse osakonna juhataja professor Tiit Paaver. "Ta on meie omast agressiivsem, ta üritab meie vähkidega paarituda, aga järglasi sellest ei tule. Ja siit võib tekkida olukord, et meie veekogudes pole meie oma kodumaine jõevähk, vaid need Kaukaasiast pärit tulnukad."

"Vähkide kohta on öeldud, et neid ei tohi sisse tuua ja keelatud on nende loodusse laskmine," selgitas keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul.

Maaülikooli teadlased on juba leidnud Lõuna-Eestist ühe veekogu kaldalt surnuks külmunud kitsasõralisi vähke. Ilmselt olid need kalaletist ostetud ja millegipärast ära visatud. Sama hästi oleks nad võinud ka vette sattuda. Kui elusvähk poeletile ilmub, on juba liiga hilja. Kitsasõraline vennike ei tohiks üldse oma sõrga Maarjamaa pinnale panna.

"Sellise probleemiga saame tõenäoliselt hakkama, kui me teeme koostööd teiste ametkondadega: maksu- ja tolliametiga ja ka veterinaaria- ja toiduametiga," rääkis Tuul. "Praegu veel sellist ühest ja kindlat lahendust ei ole, aga me püüame läbi rääkida ja leida optimaalsed variandid."

Eesti jõevähil on suuremad sõrad ja nende peal on iseloomulik väljaulatuv hammas. "Sellisel vähil on sõrad täiesti sirged, pikemad ja kitsamad," selgitas professor Paaver. "Teine vahe on see, et meie vähi koorik on pealt täiesti sile. Aga sellel on niisugune hambaid täis, paksult teravaid naastusid täis."