Nii nagu teistes riikides ohustab uuringute kohaselt ka Eestis üleharitus enam naisi, märgitakse statistikaameti kogumikus "Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu?".

Arvestades seda, et naiste haridustee on pikem, neid on kõrgharitute hulgas rohkem kui mehi, on naiste üleharituse võimalus suurem.

Alaharituid on kaks korda sagedamini meeste seas

Statistikaameti analüütik Karolin Kõrreveski tõi välja, et alaharitud mehi on Eestis ligikaudu neli protsenti ja naisi kaks protsenti. Neid, kelle haridustase ja töö on vastavuses, on meeste hulgas enam kui naiste hulgas. 87 protsenti meestest väidab, et nende töö ja haridustase on kookõlas, naistest vastavalt 84 protsenti.

Kõrreveski rääkis, et mehed ja naised on valmis vastu võtma tööd, mis ei ole kooskõlas nende haridusega, erinevatel põhjustel. "Eeldatakse, et mehed on orienteeritud karjäärile," kõneles ta. "Meeste otsused on rohkem mõjutatud palga suurusest ja ametikõrgendusest, naised aga lähtuvad pere- ja tööelu ühitamise võimalustest."

Samal ajal ei saa tema sõnul naiste karjääritegemise soovi alahinnata, sest tänapäeval on naised meeste kõrval arvestatava panusega leivateenijad.

2010. aastal oli nii meestel kui ka naistel uue või lisatöö otsimise peamine põhjus töötasu. Neid ambitsioonikaid, kes otsisid oma oskustele ja võimetele paremini vastavat tööd, oli aga rohkem naiste hulgas.

Isiklikel või perekondlikel põhjustel sobivama tööajakorraldusega tööd otsinuid oli meeste ja naiste seas peaaegu võrdselt ehk kümnendik.

Üleharitu kaotab palgas

Töötaja seisukohalt on üleharitus ebasoodsam kui alaharitus, sest ta kaotab palgas. Üleharitud inimese rahulolematus tööga paneb otsima haridustasemele paremini vastavat tööd, mistõttu suureneb töökoha vahetamise tõenäosus.

Kui inimesel on madal haridustase, siis on töötuks jäämise oht suur. Seega, kui alaharitud inimene on leidnud endale töö, on ta sellega rahul ja see soodustab püsimajäämist töökohal ja firma sees.

Eelmise aasta Eesti tööjõu-uuringu andmete põhjal võib öelda, et meeste puhul see teooria kehtib. Uut või lisatööd soovis 11protsenti üleharitud meestest. Alaharitud mehi, kes uut tööd otsiks, oli vähem – viis protsenti.

Naiste puhul aga oli seis vastupidine. Kui uut tööd otsis kaheksa protsenti üleharitud naistest, siis alaharitud naistest natuke rohkem – üheksa protsenti. 

Kõrreveski tõi välja, et perekonnaseisu järgi on näiteks lahutatud, lahus elavate või lesknaiste hulgas rohkem üleharituid.

Hinnanguliselt 30 protsenti Euroopa tööjõust on üleharitud.