Eiki Nestor vastas Eesti Päevaleht Online'i lugejate küsimustele /uuendatud 29.11.2001 kl 12.51
Sotsiaalminister Eiki Nestor leiab, et parlament võiks mõne aasta pärast tõsta sotsiaalmaksu, et seeläbi leida lisaraha inimeste raviks. Nestor ennustas Eesti Päevalehes, et nii tervishoiu- kui ka pensioniküsimused kerkivad järgmiste riigikogu valimiste eel teravalt esile.
Eesti Päevaleht Online: Millal tuleb inimestel valikuvõimalus, mida teha oma sotsmaksuga?
aastate jooksul kogutud raha eest võiks inimene saada võimaluse minna arstile näiteks välismaal.
Eiki Nestor: Ravikindlustus ei ole kogumiskindlustus, vaid jooksva finantseerimise põhimõttel töötav kindlustus - tänaste haigete ravi makstakse solidaarselt kinni tänaste tervete poolt. Nn. kogumiskindlustust ravikindlustuses ei ole maailmas praktiliselt kuskil, katsetatud on sellega Singapuris. Kuidas kujutate ette mis saab siis, kui inimesel on tõsine haigus, mille ravi palju maksab - näiteks neerupuudulikkus, mille aastane ravi maksab minimaalselt 150 000 krooni ja ravi kestab aastaid. Selge et enamikul inimestest sellist raha ei ole. Jääb ka küsimus, kes kogub nende tarvis, kes täna ilma maksu maksmata kindlustatud on - lapsed, üliõpilased, pensionärid.
Eesti Päevaleht Online: Kirjeldage, mis juhtus Lätis, kui ravimitele määrati referentshinnad.
Eiki Nestor: Ei saa kirjeldada, sest Lätis ei ole ravimitel referentshindu. Ravimitele, mida kompenseeritakse kõrgema soodusmääraga, on Lätis sõlmitud hinnakokkulepped tootjatega. Eesmärgiks on hoida ravimite hinnad stabiilsed ja vältida kontrollimatut hinnatõusu.
Referentshinnad rakendati esimesena 1989.-ndal aastal Saksamaal. Referentshinade süsteem on kasutusel veel Taanis, Hollandis, Rootsis, Uus-Meremaal, Hispaanias, Tšehhis, Itaalias, Slovakkias, Ungaris, Leedus ja veel mitmes riigis. Loetletud riikides on refrentshindade süsteem olnud kasutusel 2 kuni 12 aastat ja süsteem tervikuna on õigustanud ennast. Saksamaal katavad referentshinnad u. 66% kogu ravimiturust, Taanis on see vastavalt 33%. Viimastel aastatel on mitmed riigid, kus antud süsteem veel kasutusel ei ole, rääkinud vajadusest seda rakendada.
Eesti Päevaleht Online: Miks on rasestumisvastased SOS-pillid retseptiravim?
Eiki Nestor: SOS-pillid sisaldavad hormoone ja nende toime kutsub esile olulisi muutusi naise normaalses menstruaaltsüklis järgnevaks kuuks. Retseptiravimiks on SOS-pillid seetõttu, et ilma retseptita kerge kättesaadavuse puhul on suur oht, et nö. oma pead ilma arsti kontrollita sagedase kasutamisega kahjustab noor inimene oma tervist.
Eesti Päevaleht Online: Kes ja mil viisil kontrollib haigekassa tööd? kuidas hindate keskhaigekassa tööd Eestis?
Eiki Nestor: Haigekassa tööd kontrollib haigekassa nõukogu, kus on peale 5 riigi esindaja 5 kindlustatute esindajat ja 5 tööandjate esindajat, väljastpoolt Riigikontroll ja audiitor. Haigekassa nõukogule annab haigekassa tegevjuhtkond aru kogu haigekassa tegevuse ulatuses, Riigikontroll püstitab oma kontrollülesanded vastavalt omale plaanile ning audiitor kontrollib rahamajanduse korrasolekut.
Avalikuks kontrolliks ja hinnangu andmiseks on haigekassa koduleheküljel avaldatud kõik kvartali- ja aastaaruanded, raviasutustega sõlmitud lepingud ning statistilised ülevaated erinevate haiguste ravikulude kohta.
Eesti Päevaleht Online: Miks peab vabatahtliku pensionikindlustuse lepingu sõlminud inimene maksma lisaks kohustuslikku pensionikindlustust?
Eiki Nestor: Kogumispensioniga liitumine on kohustuslik neile noortele, kes on sündinud peale 1982. aasta 31. detsembrit ning käivad tööl. Kõigile teistele tänastele töötajatele vanuses 18. eluaastast kuni vanaduspensionieani on pensionikindlustuse II sambaga liitumine täiesti vabatahtlik. Pensioni kogumine II sambasse muutub siiski kohustuslik kõigile neile, kes on kord ära otsustanud kogumispensioni skeemiga ühineda. Vabatahtlik pensionikindlustus on ja jääb täiendavaks pensioni kogumise võimaluseks. Samuti on selge, et kolmesse sambasse panustamine - riiklik pension + kohustuslik kogumispension + täiendav kogumispension annab vanaduspäevadeks kokku ka suurema sissetuleku.
Eesti Päevaleht Online: Kas leiate, et perekonnaseaduse eelnõu vastab Eesti kultuuriruumile ja traditsioonidele?
Eiki Nestor: Justiitsministeeriumi ettevalmistatud perekonnaseaduse eelnõu kallal käib töö edasi, aruteludesse on kaasatud nii sotsiaalministeeriumi kui erinevate huvirühmade esindajad. Sotsiaalministeerium on seisukohal, et paljud perekonnaseaduse eelnõuga seonduvad küsimused - eelkõige riigi ja pere vastutuse jagamine pereliikmete heaolu eest; vabaabielu tunnustamine või mittetunnustamine; abikaasade ja teiste pereliikmete vastastikused ülalpidamiskohustused; abikaasade varalised suhted; laste huvide kaitse - vajavad ühiskonnas enne seadusega paika panemist põhjalikumat läbi arutamist. Esialgne variant perekonnaseaduse eelnõust sobis kokku pigem saja aasta taguste peresuhetega ja sellise elukorraldusega, kus naine kasvatab kodus lapsi ning mees käib tööl ja teenib raha.
Ikka: Lugupeetud sotsiaalminister, kas kavatsete vastata küsimustele samapalju nagu meie majandusminister Henrik Hololei ja peaminister Mart Laar s.t. jättes küsimused läbigi lugemata ning vastates 200-st küsimusest 15-le? Milliseks peate selliseid "võrguintervjuusid" tegeva ajalehe tulevikuperspektiivi? Kas nõustute, et see kaob koos praeguste valitsusparteidega ajaloo prügikasti?
Eiki Nestor: Ikka juhtub, et küsimused loen läbi, vastan nagu Eiki Nestor. Perspektiivi on nii ajalehel kui võrguintervjuul. Vast oleks võrguintervjuu käigus mõttekas välja pakkuda ka kindel teema. Prügikasti ei kao nii võrguintervjuud ega ka valitsusparteid.
sookoll: Härra sotsiaalminister, kas uue ravikindlustuse seadusega rahvale midagi paremaks ja odavamaks ka muutub?
Eiki Nestor: Arstiabi läheb paremaks ja ravimid odavamaks.
1_mees: Hr. minister, te ütlete uljalt, et riik võiks sotsiaalmaksu suurendada. Aga kes kannab pärast vastutust selle eest, kui sotsiaalmaksu suurenedes tööandja tahab töötaja palka vähendada, kuna palgafondi ei hakata ju sellepärast tõstma, ning töötaja seepeale ettevõttest lahkub? Üks töötaja pole hullu, kaks pole hullu aga kui see muutub massiliseks? Inimese psüühika paraku nii töötab, et kui talle tööandja juures ei meeldi või tööandja püüab peale suruda vastuvõetamatuid tingimusi (mis palga vähendamine kahtlemata on), siis ta viskab pea kuklasse ja kõnnib minema, lootuses leida parem tööandja, kuid reaalsuses seda ei juhtu. Me saame suure massi töötute võrra rikkamaks - kas lõpptulemusena ei kaota riik sellest hoopis?
Või võtame teistpidi - kuna sotsiaalmaks on tööandja poolt tasutav maks, kas riik suudab siis töövõtjatele garanteerida, et tööandjad pigem suurendavad palgafondi kui vähendavad töövõtjate palku? See kõlab küll väga sotsialistlikult, kuid ausalt öeldes ei taha mina mitte oma palgast kaotada selle nimel, et riik saaks pensionäridele, kes peamiselt virisemisega tegelevad ning ei viitsi ennast teostada (sest, olgem ausad, võimalusi nende eneseteostuseks on) rohkem pensione maksta vms.
Ja veel, riigile kahju tekitamisest: kui ka massilist töötuks jäämist ei tule, siis selle asemel tuleb hoopis massiline FIEstumine. Sellisel puhul kaotab riik enam kui ta ette kujutada oskab, sest tulusid peita, andke andeks, oskab meie ühiskonnas vaat et viieaastane ka.
Seega kokkuvõtlik küsimus: kas riik ei tõmba endale korralikult vett pähe selliste aktidega nagu maksude tõstmine?
Eiki Nestor: Ütlen uljalt, et lähemate aastate jooksul sotsmaksu ei tõsteta. Ütlen ausalt, et mõne aja pärast tekib diskussioon ühiskonnas sel tee,al kindlasti. Sotsmaksu tõstmise negatiivne pool on küsija poolt täpselt kirjeldatud.Samal ajal vajadus suurendada kulutusi sotsiaalsetel eesmärkidel tõuseb.Valida on kahe "halva" vahel, nagu poliitikas ikka.
Reha: Eiki Nestor,kas sotsiaalmaksu tuleb tõsta ka siis kui sotsiaalmaks jääks endiselt ettevõtjate käest võetavaks? Mida arvate sotsiaalmaksu panemisest otseselt kodanike õlgadele? Kas peate praegust valitsuse sotsiaalpolitikat rahvast ühendavaks või lahutavaks?
Eiki Nestor: Lähematel aastatel sotsmaksu ei tõsteta,tulevikus peab seda arutama.Ühiskonna vananedes suureneb vajadus sotsiaalsetele kulutustele. Sotsmaksu töötajate õlgadele täna panna ei ole võimalik. See eeldaks palju paremal tasemel suhtlust tööandjate ja töötajate vahel. Valitsus püüab sotsiaalpoliitikat tehes arvestada kõigi huve. Paraku saab tegutseda nende võimaluste piires, mis on. Kas või sotsmaksu näol olemas.
Tsooru: Kas tõesti on sotsiaalsfäär nii ökonoomne, et pole muud teed kui makse tõsta?
Eiki Nestor: Sotsiaalsfääri vahendeid saab ja peab paremini kasutama. Vabandan, et kordan öeldut - kuni me ei korralda tervishoidu paremini kui täna, ei saa ka ravikindlustuse 13% tõsta.
Latsuuss: Teatavasti on praeguseni suur probleem ümbrikupalkadega. Kas see tendents ei süvene sotsiaalmaksu tõstmisega?
Eiki Nestor: Uued kindlustusliigid (näiteks töötuskindlustus) vähendavad huvi ünmbrikupalkade vastu, kuna side makstu ja saadava vahel on selgelt olemas. Põhjuseid millega ümbrikupalkade maskmist seletada on sadu. Põhjus, miks ümbrikupalga saajad sellega nõustuvad on üks - oma lollus.
Madis Ots: Missugused järeldused ja mõtestatud tegevuskavad on Valitsus väljatöötatud nn Pärnu draamade kordumise ennetamiseks. Palun lühidalt ja konkreetselt selgitada teostatud projektide sisu. Mitu inimest hukkus nn Pärnu salaalkoholi müügikampaanias?
Eiki Nestor: Tänase päeva seisuga on uurija andmetel Pärnus toimunud metanooli mürgistuste tõttu hukkunud 72 inimest. Tekkinud kahjude korvamiseks on ohvrite lastele eraldatud Vabariigi Valitsuse reserfondist ühekordset rahalist toetust 83 000 krooni ulatuses (ühe vanema kaotanud lapsele 3000 krooni ja orvule 5000 krooni). Kokku 29 last.
Nelli: Kuidas seletate seda, et aasta lõpus operatsioonile minnes tehti mulle selgeks, et raha ei jätku ning opi teha ei saa, kuid samas saavad haigekassa juhatuses liikmed sellist absurdset palka? kui nad saaksid palka vähem, siis jätkuks ju ka oppide raha.
Eiki Nestor: Plaanilisel operatsioonil võib olla ootaeg mõni kuu, sellist olukorda aga ei tohi olla, et teile eelnevalt määratdu operatsiooniaja saabudes teatab haigla, et ei ole võimalik operatsiooni teha. Kui see oli nii, palun teatage haigekassale juhtunust konkreetselt, ja haigekassa saab nõuda oma kohustusi rikkunud raviasutuse suhtes leppetrahvi.
Pensionär: Kuidas muutub praeguste pensionisaajate elu. Kui teie pensionivalemis pension iga aasta mingi % võrra suureneb. Toiduained, teenused on aga jälle juba ette suurenenud, siis iga järgnev aasta on ka pensioni ostuvõime väiksem, sest tõuseb ju takka järgi. “Kas see tähendab, et praegune pensionär jääbki elu lõpuni virelema.”
Eiki Nestor: Praegune töölkäijate-pensionäride suhe ei võimalda praeguse sotsiaalmaksu taseme juures pensione hüppeliselt tõsta ega pensionäride elu järsult parandada. Pensionite indekseerimine tagab pensionite suurenemise vastavuses elukalliduse ja makstud sotsiaalmaksu kasvuga, mis omakorda sõltub palkade kasvust. Seega tagatakse pensionäride elujärje muutus vastavuses kogu ühiskonna elujärje muutusega.
Laura: Kuidas Te kommenteerite,et töötu abiraha suurus on läbi aastate 400.- kuu? Et juriidiliselt töötuks saavad end registreerida emad end alates lapse 6-elukuust kuni esimese klassi lõpuni? On see ikka töötus.Võiksid ju naised selle abiraha saada sotsabist, sest kasvatavad nad ju kodus oma lapsi? Miks suurendada kunstlikult tööpuudust? Miks peab mittetöötav inimene võtma ennast juriidiliselt töötuks, et saada haigekassakaardi? Asutused on ju erinevad. Haigekassa peaks ju sellega ise tegelema, miks jooksutada inimesi?
Eiki Nestor: Järgmisest aastast käivitub töötuskindlustus, mis tagab tulevikus töötuks jäänule tööotsingute ajaks teatava % tema eelnevast sissetulekust. Töötu abiraha hakkavad siis saama isikud, kes ei ole kindlustatud. Kõik väikeste laste emad ei soovi jääda lastega koduseks. Samas on hästi teada, et neil on väga raske naasta tööturule. Seadus annab neile võimaluse saada Tööhõiveametist igakülgset abi, ka koolitust, et tööd leida. Selline toetus on neile kindlasti vajalik.
Kui inimene ei ole ennast töötuks registreerinud, siis ei ole võimalik teda ka töötuks kvalifitseerida. Kuidas saab sel juhul Haigekassa talle kui töötule Haigekassa kaardi välja anda? Haigekassa kaardi saab see, kellel on õigus saada töötu abiraha, kuna riik maksab abiraha pealt sotsiaalmaksu. Seega mitte iga tööotsija ei saa haigekassa kaarti.
SK: Ütlete, et sambaga peab ühinema selle pärast, et pensionäre saab olema palju ja töötajaid vähe. Aga kes siis selle pensionifondi, kuhu ma raha koguma hakkan, vara ära ostab kui mina pensionile jään? Kui kedagi ei ole ostmas, millest fond mulle siis pensioni maksab?
Eiki Nestor: Rahvastiku vananemine mõjutab tõepoolest kaudselt ka teise samba pensioni, kuid ei kujuta sellele siiski esimese sambaga võrreldavat ohtu. Kolmesambalise pensionisüsteemi tugevuseks ongi see, et rahvastiku vananemisest, poliitilisest ja majanduslikust olukorrast tulenevad riskid pensionisüsteemile on hajutatud. Pensionifondidele on riik seadusega sätestanud teatud investeerimisreeglid, kuid pensionifondid võivad raha investeerida välisturgudele, sh soodsama demograafilise olukorraga riikides.
Omahuvidekaitsja: Lugupeetud minister. 1. Mida kavatseb ette võtta EV valitsus omalt poolt praeguse tohutu suure tööpuuduse leevendamiseks? Tänu rohkem kui 12% tööpuudusele jääb laekumata väga suur osa maksudest, s.h. sotsiaalmaksust.
Eiki Nestor: Tööpuuduse vähenemise aluseks saab olla eelkõige majanduse areng. Kuna tööpuudus Eestis on suures osas struktuurne, siis peab ja saab riik toetada aktiivsete tööturumeetmetega, eelkõige koolitusega.
Sotsiaalministeeriumi koordineerimisel on välja töötatud kaks tööhõive tegevuskava. Esiteks aastateks 2000 IVkv-2001. a. ja teine aastaks 2002. Mõlemad kavad on valminud mitmete ministeeriumide, sotsiaalpartnerite ja teiste institutsioonide koostöös. Nendes nähakse ette aktiivsetes tööturumeetmetes osalevate inimeste arvu suurendamist, spetsiaalselt riskigruppidele (noored, pikaajalised töötud, puuetega inimesed) suunatud programmide elluviimist, tööhõiveametite haldussuutlikkuse tõstmist, kutsehariduse reformimist, ettevõtluse arendamist ja palju muud. Samuti tehakse ettevalmistusi Euroopa Sotsiaalfondi rakendamiseks Eestis. Pärast liitumist EL-ga on võimalus taotleda raha ESF-st, et ellu viia tööhõive- ja koolitusealaseid projekte.
Võrreldes 2000. aastaga on Eestis tööpuudus vähenenud. Näiteks 2000. aasta III kvartalis oli töötuse määr 12,8%, käesoleva aasta III kvartalis 12%.
Kõva mees: 1. milliste näitajate alusel arvutatakse keskmine palk/töötasu? 2. Kui suur on teisese palga saajate arv ja nende keskmine töötasu? 3. Kui ühiskondlikus sektoris töötajate palgasuuruste vahe ületab 3-5 korda, on tegu sotsiaalse ebaõiglusega. Eriti teravalt lööb see välja riikides, kus elatustase on madal ja vaesus suur. Kuidas kommenteerite, kas 36000 kr on ebaõiglane 5000 kr või veelvähema korral? 4. Meie töötute % on tegelikult 17% ja rohkem, sest 1500-2000 kr palka tulebki võtta kui töötu abiraha aga selle vahega, et seda maksab endale kas FIE või töötajale tööandja, mitte riik? Kommentaar?
Eiki Nestor: 1) Isiku keskmine palk arvutatakse kuu kalendrikuu jooksul teenitud palga ja töötatud aja alusel. Kui on töötatud vähem või töösuhe on peatunud, siis kuude arv väheneb. Mis puudutab Eesti keskmist palka, siis Statistikaamet kogub majanduslikult aktiivsetelt tööandjatelt lähteandmeid. Statistiline profiil hõlmab riigi- ja munitsipaalasutustelt ja kõigilt 50 ning enama töötajaga ettevõttelt kogutud andmeid. Ülejäänud, so väiksemstest üksustest, tehakse stratifitseeritud lihtne juhuslik valik. Kogutud andmete (töötajate arv, töötunnid, tasu tegelikult töötatud ja mittetöötatud aja eest jt.) matemaatilise töötluse alusel saadakse keskmine palk.
2) Sellist statistikat ei koguta.
3) Võrdväärse töö korral on 3-5 korda erinev palgatase kindlasti ebaõiglane. Tegelikult on töötajate töö keerukus, vastutus ja tulemuslikkus erinevad ja selle tõttu ei saa Teie küsimusele väga üheselt vastata.
4) Madalad palgad on kindlasti probleem. Eesti tulevik ei saa olla see, et meie majanduse eeliseks on madal tööjõulukulu. Vabariigi Valitsus lepib Tööandjate Keskliidu ja ametiühingute esindajatega kokku vabariigi alampalgas, soodsamas palgas on võimalik kokku leppida näiteks kollektiivlepingutega. Selleks peavad töötajad ühinema ja oma nõudmised esitama ning läbi rääkima.
Meie töötuse määr võib olla pigem madalam ametlikust statistikast, sest palju on neid, kes saavad ümbrikupalka ja makse ei maksa, kuid ametlikult on töötud. Kahjuks on ka madalate palkade taga liiga sageli teine pool palgast ümbrikus.
Visa kurt: Hr. minister! Meie,kurdid ehk kuulmispuudega inimesed ei mõista töövõimetuse mõistet ega aste määramiskorda. Mispärast ei arvestata töövõimetust lähtuvalt ametite järgi, näiteks ei lubata kurdid töötada taksojuhina ega paljudes ametites ei soovida meiesuguseid tööle võtta? Miks tahetakse asendada invaliidsus töövõimetuseks?
Eiki Nestor: Invaliidsus(määrati kuni aprillini 2000) ja töövõime kaotuse protsent (määratakse alates aprillist 2000) väljendavad mõlemad töövõime kaotuse ulatust. Invaliidsusgruppidega hinnati töövõime kaotust kolmes astmes. Töövõime kaotuse määramine protsentides võimaldab täpsemini hinnata inimese tegelikku töövõime kaotust. Täpsemat informatsiooni töövõimetuse määramise tingimuste ja korra kohta saate Sotsiaalkindlustusametist: e-post: ska@ensib.ee
Nõuded töötamiseks igal ametikohal kehtestab üldjuhul tööandja või ministeerium, kelle haldusalasse kuulub vastav valdkond. Kusjuures lähtuda tuleb muuhulgas tööohutusest.Samuti peab klienditeenindaja suutma kliendiga nõutaval tasemel suhelda.
Kodanik: Lugupeetud härra Nestor. Kordaksin eelpool esitatud küsimus lootuses, et sellele ka kindlasti vastus tuleb - Kas sotsiaalmaksu tõstmine on tõesti ainus võimalus asja parandamiseks, millega garanteerite selle, et oletatav juurdetulev rahahulk ei lähe mitte ametnike arvu suurendamiseks või siis nende "koolitamiseks" rahvusvahelistel seminaridel? Kuidas tõestate seda, et Teie valitsemisala efektiivsus on viidud tasemele, kus iga kroon on niivõrd hästi kasutatud ja juurde saab vabasid vahendeid ainut kodanike taskust? Tänan juba ette põhjaliku vastuse eest.
Eiki Nestor: Kahjuks ei võimalda online-intervjuu vorm esitada Teile vastuseks siinkohal põhjalikku analüüsi. Sotsiaalmaksu tõstmine on üks võimalusi Eesti halvenevas demograafilises olukorras kindlustada inimestele ka tulevikus tasemel ja kvaliteetsed tervishoiuteenused või muud sotsiaalsed tagatised ning usun, et selle poolt ja vastu peetakse Eestis lähitulevikus tõsiseid debatte.
Loomulikult ei saa tõsta sotsiaalmaksu niivõrd, et see kujutaks endast ülejõu käivat koormat igale järgmisele põlvkonnale ning ohustaks Eesti konkurentsivõimet.Tööealise elanikkonna kahanedes saab üha olulisemaks võimalikult täielik tööhõive: et kõik tööealised inimesed oleksid majanduslikult aktiivsed ning kõik inimesed töötaksid võimalikult kaua, seda ka pensionieas. Loomulikult ei ole vähemolulisem maksude tõhusam kogumine ning raha läbimõeldud ja otstarbekas kasutamine.
Sotsiaalmaksu tõusu arvelt ametnike hulka suurendada või neid välismaal koolitada ei saa, kuna seadusega on tagatud nende vahendite sihtotstarbeline kasutamine - pensioni-ja ravikindlustuseks.
Otseküsija: kaks küsimust: 1. kas probellmid laheneksid, kui sotsiaalmaksu tõsta 45%-ni? 2. kas riigil läheks lihtsamaks-ametnikke jääks vähemaks, kui 13% tervisekindlustust jätta töövõtja kätte?
Eiki Nestor: 1. Sotsiaalmaksu tõus 45% lahendaks probleemid selles mõttes, et siis oleks näiteks võimalik tagada vanaduspension tasemel 50% riigi keskmisest palgast. Samas tähendaks see tõsiselt suurt maksukoormust tänastele töötajatele ja suuri tööjõukulusid tööandjatele, mis juba tõesti ohustaks Eesti konkurentsivõimet ja jätkusuutlikku arengut. Seda ilmselt me ei sooviks.
2. Teie küsimus lähtub seisukohast, et solidaarset ravikindlustust ei ole vaja - las inimesed saavad 13% suuremat palka ning maksavad arstiabikulud ise kinni või kindlustavad end erakindlustuses. Tegelikult ei kujuta me päris hästi ette, kui palju tuleks säästa raha, kui tervis ootamatult alt veab. Üks asi on oma taskust maksta paarsada krooni eriarsti visiiditasuks või ka 500 krooni hambaraviks, kuid isegi lihtne pimesoolelõikus koos järelraviga maksab üle 4000 krooni, südameoperatsioon aga juba ligi 50 000 krooni, millele lisanduvad kulutused haiglaravile, ravimitele - seda olukorras, kus haiguse tõttu võib pikaks ajaks jääda palk saamata.Unustada ei tohiks sedagi, et solidaarsuskindlustusest kaetakse ka laste ja eakate inimeste tervishoiukulud.
Keskmine perekond: Leian - et sotsmaksu tõstmine on efektiivsem kui astmeline tulumaks.Astmelise tulumaksu puhul võib juba keskmise palga saajad maksta tunduvalt suuremat tulumaksu kui 26%. Sotsmaksu tõstmisel laekub aga suuresti vahendeid - millega abistada vaesemaid perekondi. Kas olete sellega päri?
Eiki Nestor: Sotsiaalmaks ja tulumaks erinevad selle poolest, et esimene on nn sihtotstarbeline maks. Seda kasutatakse üksnes pensioni-ja ravikindlustuse finantseerimiseks. Tõenäoliselt oleks sotsiaalmaksu tõus sel põhjusel ka vastuvõetavam kui astmelise tulumaksu kehtestamine, et on selgelt näha, milleks lisanduvat raha kasutatakse.
Monika: Hooldan raske puudega last. Riik maksab mulle selle eest 300.- kuus, ainult sel juhul kui ma ei tööta. Miks ma ei tohi ks tööl käia ja riigilt 300.- hooldajatoetust saada. Seda raha oleks lapsele hädasti vaja. kas on oodata sellekohast seadusemuudatust?
Hooldatav-keskmine puue- saab riigilt lisakulutuste katteks 200.- Puude eksp. otsuse põhjendus -vajab regulaarset kõrvalabi -hooldaja riigilt toetust ei saa. Miks?(antud juhul on tegu igapäevase 3-4 tunnise abiga). Ette tänades
Eiki Nestor: Hooldajatoetus ei ole "tasu hooldamise eest" ja ei kata hooldaja isiklikke vajadusi. Toetus on riigipoolne abi ja tunnustus neile hooldajatele, kes puudega lapse või raske ja sügava puudega inimese igapäevase pideva hooldamise tõttu ei saa tööl käia. Riigipoolne tugi on hooldajatoetus koos ravi- ja pensionikindlustuse garantiiga. (Riik maksab sotsiaalmaksu nende isikute eest, kellele makstakse hooldajatoetust). Keskmine puue määratakse isikutele, kes vajavad kõrvalabi regulaarselt, kuid mitte igapäevaselt (näiteks paaril päeval nädalas).
Pessimist2: Kas ei või pensionisammastega nii juhtuda, et siis, kui sambast, mida on "toidetud" hulk aastaid, peaks sellesse raha mahutanule midagi hakkama tagasi tulema, on sammas kõveraks vajunud, hoopis ära kadunud või sellest "tilgub" nii napilt, et n.ö ämbritäie panime ja pudelitäie saame? Või on sambategijad kõige täiega, kõigega, mis sambasse pandud, ei tea kuhu ära kadunud? Siis öeldakse: sorry! Ja lohutatakse, et mujal ja ennemgi niiviisi juhtunud; lohutajail endil mustadeks päevadeks vajalik kõrvale pandud. Ka enne 1940. aastat olid Eestis mitmetes soliidsetes asutustes oma nn. pensionikassad, kuid lauristinide puhutud "revolutsioonituuled" muutsid selle olematuks. Kas selline ajaloo sant kordumine meid ei ähvarda, sest lauristinlikkuse ohte oskame alles tagantjärele hinnata?
Pensionisammastesse korjamise asemel tegid meie esivanemad kestmiseks piisavalt järglasi ja oleks välja naernud Nestori ponnistused, kes seda täna raha abil teha püüab. Keegi võiks tal varukast kinni võtta ja öelda, et eesti rahvas ei ole sellest põlvest peale neetud, et sõltumata noorte iibeponnistustest ikka vananeb.
Pension, kui taolise kuritegeliku võltsillusiooni põhjustaja tuleb nii kähku lõpetada, kui võimalik.
Kuid siis jääb ka sotsiaalminister ilma suurest rahast, mis hakkab töötavatelt lastelt otse vanade vanematani liikuma.
Eiki Nestor: Tõsi on see, et pensionifondi valikuga võtab inimene enda kanda ka osa pensionisäästude investeerimisriskist. See tähendab ühelt poolt, et kui fondi investeeringud on edukad ja teenivad head tulu, võidab sellest iga osakuomanik. Teisalt, kui fondi mitmed investeeringud ebaõnnestuvad, võib osaku väärtus langeda alla selle nominaalhinna (ehk alla selle hinna, mida pensionikoguja osaku eest maksis). Igal inimesel on võimalik pidevalt jälgida, milline on tema pensioniosakute väärtus, samuti seda, kuhu pensionifond on raha investeerinud.
Kogumispensionide seaduses annab riik pensionifondi paigutatud raha kasvamise suhtes mitmeid kaudseid tagatisi, näiteks:
1. kohustusliku kogumispensionifondi valitseja suhteliselt kõrge aktsiakapitali nõue - 45 miljonit krooni;
2. fondivalitseja peab ise osalema pensionifondis ning peab investeerima teatud osa omavahendeid - 2% fondi mahust - samamoodi nagu osakuomanike raha; nii on tagatud, et fondivalitseja on huvitatud investeerima fondi vara osakuomanikele kõige soodsamalt;
3. investeerimisreeglid, mille peamiseks eesmärgiks on tagada investeeringute hajutatus - näiteks ei tohi ühegi asutuse väärtpaberid moodustada fondi koguvarast rohkem kui 5% ning aktsiatesse ei tohi paigutada rohkem kui 50% fondi vahenditest;
4. osakuomanik on kaitstud, kui fond rikub investeerimisreegleid. Pensionifondide üle teostab järelevalvet järgmisest aastast Eesti Panga alluvuses tegutsev ühendatud finantsjärelevalve. Juhul kui pensionifondi valitseja peaks rikkuma seadust või muid kehtestatud reegleid, hüvitab kahju tagatisfond.
Kogumispensionite seadus paneb igale fondivalitsejale ka kohustuse pakkuda ka madala riskiastmega fondi, mille varad paigutatakse üksnes fikseeritud tootlusega väärtpaberitesse ja deposiitidesse. Tõenäoliselt on sellisesse fondi paigutatud raha kasv keskmisest väiksem, ent seevastu on säästmine inimesele turvalisem.
Omahuvidekaitsja: Lugupeetud minister. Missuguse sertifitseerimise alusel on Venemaal valmistatud ravimid tunnistatud ohtlikeks? Kas ja kuidas on võimalik vastavate dokumentidega tutvuda?
Eiki Nestor: Ravimite efektiivsusele, ohutusele ja kvaliteedile on kehtestatud nõuded, millele need peavad vastama, tootja asukohamaa pole oluline. Kui ravim neile nõutetele ei vasta, seda Eestis ei registreerita ning müüa ja kasutada ei tohi.
Nõuetega saab tutvuda nt Ravimiameti koduleheküljel www.sam.ee (Ravimiseadus, Ravimite registreerimise ja registeeritud ravimitega seotud muudatuste kinnitamise kord, Ravimpreparaatide registreerimiseks vajaliku täiendava dokumentatsiooni eeskiri).
Madis Ots: Kuidas suhtute väitesse, et sotsiaalministeeriumi ja kohalike omavalitsuse tööhõivepoliitika kujundamisel ja praktilisel teostamisel askeldavad agaralt väidetavalt ebaadekvaatsed >, kes ei ole võimelised eraettevõtjatena aktsepteeritud tööandjatena konkurentsivõimelistena ennast teostama ehk läbilööma. Sellest tulenevalt väidan, et tööhõiveametite tegevusel puudub majanduslikult põhjendatud alus. (Ajalehtede > või > töökuulutuste viletsal tasemel ettelugemise Klubid.)
Eiki Nestor: Nii Sotsiaalministeeriumi, Tööturuameti kui tööhõiveametite töötajad on saanud vastava koolituse ja mitmed neist on töötanud sellel alal kuni 10 aastat. Kõikidest inimestest ei saagi tööandjaid ja ei peagi saama.
Tööhõiveametid eksisteerivad kõikides riikides, sest muidu ei oleks võimalik ühtset riiklikku tööhõivepoliitikat ellu rakendada. Riigi ülesanne on aidata inimesi tööturule tagasi tuua. Riigile on majanduslikult kasulik, kui inimesed töötavad ja maksavad makse.
Kahtlemata on vaja tööhõiveametite haldussuutlikkust tõsta ja on väga kahetsusväärne, kui Teil on tööhõiveametiga suheldes saadud negatiivne kogemus. Iga negatiivset kogemust tuleb käsitleda eraldi ning selle põhjal on ennatlik teha üldistusi.
Pessimist: Kas sotsiaalministeerium jätkab Lääne ravimitootjate ja nende toodangu Eestisse toojate kasumiahnuse õhutamist? Jutt sellest, et odavamad ravimid, millega rahvas on ennast üsna edukalt ravinud, on tapvalt ohtlikud, kujutab endast armetut ja mõõdutundetut lömitamist monopolide ees ega teeni oma rahva eest
hoolitsemist.
Eiki Nestor: Lugupeetud küsija, mina Teie arvamust ei jaga ja seetõttu ka küsimusele vastata ei saa.
urr: Kuidas kommenteerite arstide katseid inimeste peal. Näiteks annab mõni perearst inimesele katsetamiseks talle ravimifirmast testimiseks toodud tablette, ei hoiata aga koos- ja kõrvalmõjudest jne.
Eiki Nestor: Arst on kohustatud informeerima inimest ravimi kõrvalmõjudest, kui seda ei ole tehtud, palun pöörduge haigekassa poole. Ravimikatsetuses osalemiseks peab inimene andma ise esmalt oma nõusoleku.
urr: Kuidas edeneb "siniste lehtede" kontroll. Tooge näiteid, milliseid haigusraha väljapetjaid olete kätte saanud?
Eiki Nestor: "Siniste lehtede" kontroll edeneb nii hästi, et käeoleval aastal on haiguraha makstud samas summas kui eelmisel aastal, hoolimata sellest, et palgad on vahepeal tõusnud. Näitena tuleb meelde juhtum suvest, kus 2 meest võtsid haiguslehed ja 2-ks nädalaks välismaale sõitsid.
Satiiriline, kuid samas suuresti ka tõsieluline briti seriaal (ka raamat) "Jah, härra minister", "Jah, härra peaminister" veenab ka kõige skeptilisemat, et ministril pole tema ministeeriumi tööd puudutavates küsimustes pea mingisugust pädevat infot. Võib ju öelda, et need seal olid lollid britid, kuid EU liitumistuhina valguses peaksid ju meie võimustruktuurid üha kiiremas tempos sarnanema lääne vastavatega. Kas arvate, teil on veel siinsetele küsimustele vastamiseks kompetentsi või piirdute rahumeeli laialt levinud ja üldistava mittemidagivastamisega?
Eiki Nestor: Tunnistan ausalt, et enne küsimustele vastama asumist pidasin kolleegidega nõu mõne asja kohta.
P.V. 1:kui palju on puuetega inimesi Eestist saanud nn taastusravi Haapsalu taastusravihaiglas avamise päevast kuni tänase päevani?
Eiki Nestor: Haigekassa on käesoleva aasta esimese 10 kuu jooksul Haapsalu taastusravihaiglale tasunud 914 kindlustatu ravi eest, kokku 4,2 miljonit, keskmiselt inimese eest 4597 krooni. Laste rehabilitatsiooniplaanide koostamiseks ja teenuste osutamiseks kasutanud sotsiaal- ja tervishoiuosakond 62 750 krooni.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetused pensioniameti kaudu.
Ühekordne rahaline toetus kohaliku omavalitsuse eelarvest.
Abivahendeid eraldatud 2001.a. 9 kuuga 427 201 krooni eest vastavalt puude iseloomule ja puudega inimese vajadustele kas liikumisabivahendid, ortoosid ja proteesid, põetus- ja hooldusabivahendid, nägemisabivahendid või
kuulmisabivahendid. Abivahendeid müüvad ja laenutavad ettevõtted peavad abivahendi müümisel või laenutamisel tagama kliendile abivahendi esmase kasutamise õpetamise (vastavalt sotsiaalministri 17. detsembri 2000.a.
määruse nr 79 § 6-le). Puuetega inimeste tööturule pääsemise suunitlusega olnud Consensus projekt,
töö Taebla kutsekoolis. Puuetega inimeste organisatsioonide enda vastavad projektid.
2:mida konkreetselt teevad puuetega inimese abistamiseks oma eluga toime tulekuks näit.samas linnas Haapsalus asuva Lääne Maavalitsuse sotsiaal-ja tervishoiuosakond juh.I.Danilov (palju makstud rahalist toetust,milliseid abivahendeid ja nende kasutamisks antud öpetust ,treening tööle asumiseks
jne.)
Eiki Nestor: Puuetega inimeste tööturule pääsemise suunitlusega olnud Consensus projekt, töö Taebla kutsekoolis. Puuetega inimeste organisatsioonide enda vastavad projektid.
3: kuidas on kindlustatud ,et ei tule nepotismi ja sellega kaasnevat tervishoiu rahade mitte effektiivset kasutamist kui tervishoidu suuremas ulatuses koordineerib kantsler V.Danilov ja maavalitsuses tervishoiu ja sotsiaalosakonda V.Danilovi abikaasa Ingrid Danilov.Kuidas toimus koordineerimine ja milliste volitustega olid haigla planeerimisel,ehitamisel ja ekspluateerimisel eelpool mainitud isikud?
Eiki Nestor: Sotsiaalministeeriumi kantsleri nimi on Hannes Danilov. Maavalitsuse töötajad ei allu otse sm kantslerile. Haapsalu taastusravikeskus allub otse sotsiaalministeeriumile, nagu on ministeeriumi hallata ka kõik uue haigla ehitamisega seonduv.
Madis Ots: Kuidas defineerite mõisteid "Mõõdukate":
1) poliitika (?);
2) politikaanlus (?);
3) sotsiaalpoliitika (?).
Eiki Nestor: 1) tasakaal erinevate huvide vahel, mis ühiskonnas paratamatult eksisteerivad. Toetame pigem nõrgemat poolt.
2) ei tegele;
3) vaata punkt 1
Madis Ots: Kuidas suhtute kampaanialikkusse Eesti poliitikas?
Eiki Nestor: Eks erakonnad ole sunnitud oma ideid ikka valijatele selgitama
Madis Ots: Lükake palun ümber väide, et "perearstindus" on med.teenuste turul väidetavalt liialdatult esiletõstetud, rikkudes sellega ettevõtluse (sh.med.teenuste) tasakaalustatud arengut. Täpsustus, miks soosib Haigekassa perearstindust, muul tasandil asutatud ja toimiva eraettevõtluse (st.äriühingute) suhtes? Aeg on näidanud, et kampaanialik ja "onupojalik" mingi valdkonna soosimine on varem- hiljem lõppenud läbikukkumisega.
Eiki Nestor: Nõukogude Eesti tervishoiusüsteem oli eriarstikeskne ja esmatasand - tollal jaoskonnaarstid, eriti linnades, olid tervishoius praktiliselt ainult dispetseriteks. Muu maailma kogemus on, et 80 % inimese terviseprobleemidest suudab lahendada üldarst, e. administraatorikeeles esmatasand.
90-ndate alguses võeti Eestis eesmärk tugevdada esimese kontakti arsti süsteemi, nimeks sai uus süsteem perearstisüsteem.
"Onupojalikku" ei ole siin midagi, eesmärgiks on tasakaalu loomine arstiabis, nii et inimesed oma makstud raha
eest võimalikult palju abi saaksid, ja millised on seejuures ettevõtlusvormide suhted ei oma tähtsust.
Madis Ots: Kuidas seletate lugejatele lahti mõiste "tasakaalustatud sotsiaalpoliitika"?
Missuguseid faktoreid peate oluliseks n.n. tasakaalustatud sotsiaalpoliitika kujundamisel?
Eiki Nestor: Tasakaal suhetes tööandja- töötaja, töötaja on nõrgem pool. Arst-patsient, arst on teadjam. Tööealine-pensioniealine ja laps, pensioniealine ja laps on sõltuvam pool.
Faktor nr 1 - arenenud kodanikuühiskond, kus erinevad huvid tahavad ja saavad kaasa rääkida.
Patser: Viga on selles, et nende palgad, kes elavad maksumaksjate kulul, tõusevad kiiremini, kui maksumaksjatel.Meenutage Maris Jesset, presidendi palka, riigikogujate palka, valitsuse palka, linnaametnike palku. Iga täie aruga inime peaks aru saama, et nii see kaua kesta ei saa.Pealekauba on see suur ametnike armee mõttetu, ma ma maksaks hea meelega vanainimestele ja puuetega inimestele, aga ma ei ole nõus maksma kuradi tolvanitele poliitikutele.
Eiki Nestor: Tolvanitele ei ole ka mina nõus maksma, otsustajad-poliitikud on valitud rahva poolt. ÄRGE VALIGE TOLVANEID!
GeeniUss: Kas see perearstinduse idee ei pärine mitte Lev Tolstoi romaanist "Sõda ja Rahu".See oli seeaeg nii, sest liiklusvahendiks oli hobune, vahepeal oleks nagu aeg edasi läinud.Ma mäletan, et kui Nõukogude tervishoiusüsteemi kiruti, siis oli põhipuudus see, et inime pidi jaoskonna arsti juurde minema.Võrdluseks toodi näide, et Saksa DVs on arstiuksed reas ja inime ise valib, millise juurde minna. Siin tuuakse näiteks, et ka mujal
on järjekorrad, muidugi on, heade arstide juurde, sest seal võib vabalt valida.
Eiki Nestor: Nõukogude tervishoiusüsteemi jaoskonnaarsti kiruti seetõttu, et minema pidi, aga abi ei saanud, vaid ainult suunati edasi järgmise arsti juurde. Perearstide koolitus on laiem kui oli jaoskonnaarstidel.
Jaan: Esinesite mõni aeg tagasi "superrumalusega" nagu Venemaalt tarnitud ravimid on tervisele kahjulikud. Keskmiselt on sealsed ravimid vähemalt 3 x odavamad.Tundub, et ka Teie olete eesti ravimitarnijate palgal,kartes
konkurente. Las olla müügil nii Vene ravimid kui ka Lääne ravimid - jätta see arsi-kliendi otsustada.
Eiki Nestor: Ravimite registreerimisel on inimese kaitseks selged põhimõtted - ravim peab olema inimesele ohutu, ta peab mõjuma nii, nagu tootja lubab ja ravimi koostis peab olema kõikide päevade toodangus samasugune.
Tootjamaa ei oma tähtsust. Kui registreerimises vajalikud nõuded täidetud, on kõik ravimid Eesti turul teretulnud.
Kodanik: Lugupeetud härra Nestor Kordaksin eelpool esitatud küsimus lootuses, et sellele ka kindlasti vastus
tuleb - Kas sotsiaalmaksu tõstmine on tõesti ainus võimalus asja parandamiseks, millega garanteerite selle, et oletatav juurdetulev rahahulk ei lähe mitte ametnike arvu suurendamiseks või siis nende "koolitamiseks"
rahvusvahelistel seminaridel? Kuidas tõestate seda, et Teie valitsemisala efektiivsus on viidud tasemele, kus iga kroon on niivõrd hästi kasutatud ja juurde saab vabasid vahendeid ainut kodanike taskust? Tänan juba ette põhjaliku vastuse eest.
Eiki Nestor: Ei ole ainus võimalus, loomulikult peab olemasolevat raha paremini kasutama. Samuti on tööealise rahvastiku vähenedes oluline võimalikult täielik tööhõive ja see, et inimesed võimalikult kaua töötamist jätkaksid, ka pensionieas. Ja seda, millele kogutud raha kasutada, peab vastama seadus.
omahuvidekaitsja: Lugupeetud minister
1. Palun selgitage, millistest allikatest tuleb ettevõttele lisaraha, mille arvelt sotsiaalmaksu saaks tõsta?
2. Kuidas kavatsete korraldada sotsiaalmaksu kogumise, kui maksu peab hakkama maksma töötaja? Või tähendab maksu maksmine töötaja poolt ainult palgalipikule kirjutatud suuremat summat brutopalga real, kuid maksu kannab maksuametile üle siiski ettevõte.
Eiki Nestor: 1. Äriettevõte müüb toodet või teenust ja teenib sellega vahendeid nii arenguks, palkadeks kui maksudeks.
2. Ei kavatse sotsiaalmaksu maksmise kohustust panna töötajatele.
Ingel: Lp.minister! Olen terve 30-aastane naine. Käin 2 korda aastas hambaarsti ja naistearsti juures, lihtsalt kontrollis-nii nagu hea tava ette näeb. Tallinna Haigekassa poliitika tõttu ei ole võimalik neid teenuseid tavalisest polikliinikust saada. Oma närvide säästmiseks kasutavad enamik naisi eraarstide teenuseid. Selgitage mulle, miks ma praegu maksan vastavaid makse ja miks ma tulevikus neid veel rohkem hakkan maksma?
Eiki Nestor: Lugupeetud Ingel, tunnustus Teile oma tervise eest hoolitsemisel. Ei saa aga nõustuda, et naistearsti juurde ei ole võimalik tavalisse polikliinikusse saada. Jah, selle aasta alul tekkis pikk järjekord, mis nüüd sügiseks on taas lühem, kuid just plaaniline kontroll on arstivisiit, mida saate ka 2-3 nädalat oodata.
omahuvidekaitsja: "Lugupeetud minister, Millest on põhjustatud ravimihindade meeletult kiire suurenemine?"
Eiki Nestor: Kõige täpsema vastuse saate ravimimüüjatelt. Vastused, mida Sotsiaaministeerium ja haigekassa on viimaste hinnatõusude põhjenduseks saanud on järgmised : turunduskulude suurenemine, hindade ühtlustamine Balti maades, hindade ühtlustamine Euroopa turul.
Maire Olvi: Tere lugupeetud härra minister. Kõigepealt tahaks kohe küsida, kas midagi muud ei saa ette võtta meie ravikultuuriga, kui kohe suurendada makse? Kas on tehtud põhjalikke uuringuid selle tarvis? Miks on meil Eestis ainult üks asi, suurendame ja kõik? Keegi ei taha inimese peale mõelda, praegu on hirmus arsti juures käia ja meie arstiabi on allapoole igasugust arvestust. Kõik algab siiski kultuurist, midagi tuleks ette võtta ja hästi ruttu, aga maksukoormuse tõstmisega seda ei saavuta. Inimesed peavad hakkama kasvama kultuurseiks, see hakkab juba maast madalast peale, koolid, ülikoolid (haridus ja haritus). Minu meelest astute veel suurema sammu kuristiku ääre poole sellega, kui hakkate makse tõstma. Maksud on niigi kõrged. Tahan selle raha eest kui vahest arsti juures käin normaalset suhtumist tohtri poolt. Meie arstide eetika on allapoole igasugust arvestust. Kui hakata vaatama ja kokku lööma, palju üks inimene maksab aastas arstiraha, siis see summa tuleb üsna suur. Kui võtta see summa veel Eesti keskmise pealt, kas üks inimene ja tema lapsed kasutavad selle aasta jooksul ära???? Kas siis tõesti ka pensionite tarvis ei jätku????? Kas oleme täitmatud???? Kuskil peab olema piir, kui inimene enam ei jaksa. Nende asotsiaalide koha pealt tuleks midagi ette võtta, joodikud kes sünnitavad meeletult igasuguseid lapsi jne., eks härrad ministrid peaksid seda paremini teadma, mis meil siin toimub. Raha lihtsalt süsteemitult raisatakse asja ees teist taga.
Alati saab kõike parandada, parem hilja kui mitte kunagi. Tuleb teha õigeid asju ja hästi läbi mõelda kõik, enne kui rahva ette tulla.
Eiki Nestor: Austatud Maire, ma ei ole teinud ettepanekut tõsta sotsiaalmaksu täna, kuid on tõenäoline, et selline arutelu on vältimatu mõne aasta pärast (vt ka eelmiseid vastuseid sotsiaalmaksu tõstmise teemal).
Eva: Üks ulatuslikumaid kampaaniaid taasiseseisvunud Eestis on tervishoiureform. Seni on reformi teostatud põhiliselt meditsiinitöötajate tasku arvelt. Inimesed töötasid enam kui 1.0 koormusega, et peret kuidagi ära elatada. Uus töö- ja puhkeaja seadus nullib kohakaasluse ja inimeste sissetulekud (ja ka riigimaksud) tervishoius vähenevad. Kaljo kommentaar on desinformeeriv ja demagoogiline. Kui arsti keskmine palk 7600 krooni ~200 tunni eest kuus on kõrge, siis ei saa sellega kuidagi nõus olla rääkimata hooldajatest ja õdedest.
Haiglate arengukava näeb ette voodite arvu tunduva vähenemise, sealhulgas on ette näha aktiivravivoodite kaotamine Hiiumaal Kärdla haiglas. Hea, et seda veel teha ei jõutud, muidu oleks helikopter tõepoolest lennuõnnetuse ohvrid pidanud soost kokku korjama. Ka kõige parema tahtmise juures kulub saarele jõudmiseks rohkem kui tund, laevaga soodsate asjaolude kokkulangemisel
3-4 tundi. Aga mõnikord on ilm nii halb, et ei pääse pealinnast saarerahvale appi ei õhust ega mööda vett. Tuleks ikka sügavalt kaaluda, kas see jutt, mida rootslased meile kõrva puhusid, ikka õige on. Mulle tundub see genotsiidina saarerahva vastu. Ma ei ole muide ei päris- ega isehakanud hiidlane vaid hoopis suurelt maalt. Ei maksa igasse ämbrisse kohe sisse astuda, mida väliseksperdid meile suure raha eest valmis on seadnud.
Eiki Nestor: Kaalume loomulikult hoolikalt. Arengukava ei vaja üksnes Eesti tervishoiusüsteem, vaid ka iga haigla. Hiiumaa haigla koha pealt on kõigil selge, et võimalused erakorralist abi anda peavad seal olema - vastupidist ei ole keegi kunagi väitnud.
Töö-ja puhkeaja seadusest: kui inimene sai praegu 1.0 koha eest 4000 krooni ja 0.5 koha eest lisaks 2000 krooni, siis uue seaduse alusel saab ta sama töö eest 4000 kroni+ ületunnitöö eest 3000 krooni. Midagi ei ole nullitud, 1000 krooni on juurde pandud.
Potjomkin: Mis sundis äkki neid "pakazuhasid" nn interjuusid tegema nagu M.Laar, G.Hololei ja nüüd Teie ka, kas Rüütel sundis selle peale, aga need on sama mõtetud kui Teie valitsemine. Esitasin oma küsimused ja jäeti kõik vastamata ja kui prooviti vastata, siis eriti M.Laari poolt täis ümmargune jutt. Viimase!! lootuse vötsid need mehed ära. Jätke see pakazuha ära. Las läheb nagu läheb!
Eiki Nestor: Vastus võib meeldida või mitte meeldida.
Pessimist2: Pensionisammastesse korjamise asemel tegid meie esivanemad kestmiseks piisavalt järglasi ja oleks välja naernud Nestori ponnistused, kes seda täna raha abil teha püüab. Keegi võiks tal varukast kinni võtta ja öelda, et eesti rahvas ei ole sellest põlvest peale neetud, et sõltumata noorte iibeponnistustest ikka vananeb.
Pension, kui taolise kuritegeliku võltsillusiooni põhjustaja tuleb nii kähku lõpetada, kui võimalik.
Kuid siis jääb ka sotsiaalminister ilma suurest rahast, mis hakkab töötavatelt lastelt otse vanade vanematani liikuma.
Eiki Nestor: Pensioneid on ikka vaja maksta - seda nii inimlikust seisukohast lähtuvalt kui ka Põhiseaduses sätestatu alusel.
Kaljo: Selgitage,kuidas arstid võivad vinguda oma väikse palga üle? Kui keskmine medtöötaja palk on 7600 krooni ja sanitaril 1600. Keskmedpersonal saab 2500. Suhe arstide ja teiste medtöötajate vahel on 1-6-le. Siis tuleb keskmine arsti palk: 3*1600+3*2500=12300EEK keskmine 7-le peab olema 7*7600=53200. Sealt lahutame nüüd 6 madalapalgalise medtöötaja kogupalga-12300, saame arsti palgaks 40900 krooni. KESKMINE ARSTIL! kas ei peaks vähendama arstikohti ja panema nad tööle. Kui lähed arsti juurde, siis haigekassa kaudu midagi ei ole, vahest alles aasta-kahe pärast. Kui aga maksad, visatakse kõik asjad nurka ja aega ning tegemist küll sinu jaoks. Kas ei saaks teha seda Haigekassa rahade värki läbipaistvamaks ja vargakindlamaks.Miks ei võeta arvesse inimeste pakkumist, et võiks ju iga päev haiguslehel olevad inimete nimed-eriti riigiametnikud-Internetti üles panna. Ehk siis hakatakse häbenema "linnukonverentsidel", jahil, komandeeringutes ja puhkereisidel käimist ning haigena baaris aja mõõdasaatmist vältima. LIIGA PALJU ON LARISTAMIST nii arstide poolt, kui ametnike poolt!
Eiki Nestor: Austatud Kaljo, arstide palga asjus olen Teiega eriarvamusel. Haigekassa rahavärk on läbipaistev, vaja on uut ravikindlustusseadust, kus on öeldud, mida me ravikindlustuse raha eest saame.
Alar Sudak: Kui suur summa jääb riigil sotsiaalmaksuna saamata ümbrikupalkade tõttu? Kas ei oleks targem selle asemel, et ausaid ettevõtjaid pigistada suurema sotsiaalmaksuga hoopiski drastiliselt karmistada maksupettusi? Näiteks kogu ettevõtte konfiskeerimisega, mis võtaks isu ära. Tõstmine tuleb ju ausate maksumaksjate arvelt!
Eiki Nestor: Ümbrikupalgad on tõsine probleem, millega tegelevad nii maksupolitsei kui tööinspektsioon. Hea sõber, Alar, vara konfiskeerimine on Põhiseaduse vastane.
katrin altmets: Lapsehoolduspuhkuselt tööle minnes ei arvestata hoolduslehe alusel hüvitist saades mitte tegeliku palgaga, vaid hüvitist saab miinimumpalgalt (sest eelnevad 6 kuud pole olnud sots maksu tasumist tegelikult palgalt). Kui pead väikese lapse kõrvalt tööle minema ja laps juhtub haigeks jääma, ei julge hoolduslehele jäädagi, sest rahaline kaotus on kohutav!! Lapsehoolduspuhkuselt tööle minnakse ju üldjuhul just raha pärast. Lapsehoolduspuhkuselt tööle asuv ema ja loodrid, töötud ei tohiks olla ühes “kastis”. Niigi on raske tööandjat leida, kes väikelapse ema tööle võtaks, kollektiivlepingusse nõuet haiguse ja hoolduslehe tõttu saamata jäävate summade tööandja poolt maksmise kohta panna aga võimatu! Hoolduslehe alusel peaksid emad saama hüvitist oma tegeliku palga alusel, mitte eelneva 6 kuu omast (mida pole olnud!). Kuidas hoolduslehtede alusel pettusi ära hoida, see on juba riigi mure, mitte et kõigile lapsehoolduspuhkuselt tööle asuvatele emadele "lajatada"! Kes ausalt töökohta tahab hoida, see ei saagi petta.
Eiki Nestor: Kaalume Teie ettepanekut.
someone: Kas Sotsiaalmaksu tõstmine on vajalik, aitamaks Sotsiaalministeeriumil tagasimaksta 5 miljardi kroonist Maailmapanga laenu?
Eiki Nestor: Sellist laenu ei ole SM võtnud.
Hääl tapeedi eest: Miks Haigekassa takistab eratervisekindlustuse teket?
Eiki Nestor: Haigekassal ei ole kuidagi võimalik eraravikindlustuse teket takistada (ainuke teoreetiline võimalus selleks oleks mitte seista oma kindlustatute huvide eest).
Peet Luik: Kuidas muutub ravim mulle odavamaks, kui soodustuse protsent langeb 90% 75%ni ja kvaliteeditõendiga ning uuritud ravimite hinnast, mida praegu kasutan maksab Haigekassa tulevikus ainult teatud piirini?
Eiki Nestor: Ilma ravimi nime teadmata on raske Teile vastata. Üldiselt peaksid ravimite hinnad inimeste jaoks soodsamaks kujunema.
Zipzik: Küsimus hr. sotsiaalministrile.
Miks räägitakse ainult maksude tõstmisest, mitte aga riigipoolsetest, sh. haigekassasüsteemi kokkuhoiuvõimalustest?
Kui tõstate maksu, peate midagi ka vastu pakkuma. Praeguse süsteemi juures terendavad ainult järjest pikenevad järjekorrad ja suurenev tasulise arstiabi osakaal ja ei ole mitte mingit garantiid, et see maksude tõustes muutuks. Kas see on Teie arvates maksumaksja suhtes õiglane? Teiseks, süsteem, kus maksumaksjate palgad ei tõuse nii kiiresti kui nende kulul elavate ametnike palgad, on paratamatult määratud kokkuvarisemisele. Kas olete sellega nõus?
Efektiivsuses on veel varu, aga seadus peab selle varu kasutamist toetama. Seetõttu on ka uus ravikindlustuse seaduse eelnõu Riigikogus menetluses, ja seda ilma ettepanekuta sotsiaalmaksu tõsta. Andkem aga endale aru, et järjest vananeva elanikkonna juures tuleb järgmise 5 aasta jooksul ikka maksunumbri juurde tulla. Kui 1989-ndal ravikindlustuseks vajalikku maksumäära arvutati, jõuti 13 %-ni olukorras, kus oli 800 000 maksu maksvat töötajat ja 600 000 mittetöötavat kindlustatud. Aastal 2001 on ravikindlustuses alla 600 000 maksumaksja ja üle 700 000 ülalpeetava.
Maksumäär on aga ikka sama. Seetõttu tõesti suhteliselt saavad maksumaksjad täna ravikindlustusest vähem kui 1991.aastal. Valikuid on tulevikuks 2 : 1) suurendada tulubaasi, kas siis kohustades tänaseid mittetöötavaid inimesi süsteemi tuludesse panustama või tõstes tänaste panustajate maksukoormust, 2) vähendada saadavate teenuste nimekirja. Ja ma ei saa öelda, et meie ravikindlustus praegu nn. luksusteenuseid kinni maksaks, mida saaks haigekassa teenuste seast välja arvata, ilma et tegelik vajalik abisaamine kannataks.
Eiki Nestor: Statistika järgi ei saa väita, et ametnike palgad tõusevad Eesti keskmisest
palgatasemest kiiremini.
Peeter Känd: Hr.E.Nestor:1"Kui sotsiaalmaks suureneks, siis kelle taskust see
tuleks? Kas töövõtja taskust või vähendatakse samavõrd töötaja palka?"
2"Kuidas on valitsusel prognoos-kas maksude suurenedamisega ettevõtlus
suureneb või väheneb?"
3"Kui mõõdukad koos kolmikliiduga võimule tulid, siis üks loosung oli -
Maksukoormus ei suurene- Kas see loosung enamm ei kehti?"
Eiki Nestor: 1. Sotsiaalmaks lähemal ajal ei suurene.
2. Maksude suurenemine ei mõju ettevõtlusele hästi. Sama halvasti mõjub
ettevõtlusele sotsiaalselt tasakaalustamata probleemide käes vaevlev
ühiskond.
3. Kehtib küll.
omahuvidekaitsja: Lugupeetud minister
Millega põhjendate Eesti Energia poolt pakutud hindade tõusu aktsepteerimist
EV valitsuse poolt (Energiaturu Inspektsiooni kaudu)? Hr. Gunnar Okk väitis hiljuti ühes teleintervjuus muige saatel, et tema viib täide omaniku tahet. Omanik on EV.
Samal ajal on kohustatud EV valitsus seisma hea selle eest, et monopolid ei
omavolitseks EV territooriumil.
Eiki Nestor: Energiaturu inspektsioon tegutseb seaduse alusel, mitte valitsuse
juhtnööride järgi. Omanike tahe on, et Eestis elektripirnides oleks valgus
ja seda mõistliku hinna eest.
K.L.: Saan aru, et olukorras, kus meil ei jatku vahendeid fuusilisegi tervise tarvis, voib minu kusimus mojuda kohatuna. Ja ometi, tahaks vaadata tulevikku ja loota muutusi. Seega...Lp Hr Minister, millal jouame meie nii kaugele, et hakkame tunnustama vaimset tervist osana inimese uldisest tervislikust seisundist ning markama psuhhoteraapia nimelist valdkonda? Konkreetselt: nt on erapraksises/noustamiskeskuses tootaval terapeudil usna voimatu saada lepingu peale haigekassaga, kuna tuuakse koikvoimalikke ettekaandeid. Ametlikult on teenus hinnakirjas olemas. Hinnast (62.- /EEK) ma ei raagi. Isiklikult ei ole ma psuhhoterapeut. Ootan vastust ka e-posti teel, kui muidu ei joua.
Eiki Nestor: Põhimõtteliselt on ju küsimus selles, et mida peab kindlustatud isik ravikindlustusvahendite eest solidaarsel alusel saama. Haigekassal on täna lepingud psühhiaatrilist teenust pakkuvate raviasutuste/arstidega, kes muuhulgas teevad ka psühhoteraapiat. Esitatud ettepanekus soovitakse partnerite ringi veelgi laiendada ka psühhoteraapia teenust pakkujatele.
memos: Te olete mitu korda väitnud, et ravikindlustuse ja pensionide rahade
vähesus on töötajate vähenemine, aga ma juhataksin tähelepanu sellele, et kõige nooremad töötajad on praegu sündinud 1983-ndal aastal. Ja minu teada oli sel ajal sündivus ikka suhteliselt kõrge. Probleem võib tulla hoopis tulevikus, kui tööturule tulevad 90-ndatel aastatel sündinud. Ehk on praegu hoopis probleemiks ülemõistuse madalad palgad ja suur töötus.
Näiteks lugesin ma ühest lehest, et meie tekstiiltöötajad saavad palka keskmiselt 3000-4000 krooni aga Rootsi tekstiiltöötajad saavad palka 27000 krooni (praeguse kursi järgi). See on ikka kümne aasta pärast ikka liiga suur vahe. Samuti 12% töötus. Lugesin ükskord lehest, et kui hakati looma haigekassa süsteemi siis arvestati 5-6% tööpuudusega. Võib-olla on selle kõige põhjuseks (madalad palgad ja liiga suur tööpuudus) liiga liberaalne majanduspoliitita, mõtlen siin eelkõige impordi piiranguteta sisselubamist. See on eelkõige ära võtnud võimalike töökohti ja turgu meie ettevõtetele.
Samuti võib madalate palkade põhjuseks olla välismaale loodud odava tööjõu mulje, mistõttu palgad ei olegi märkimisväärselt kasvanud. Mida te sellest arvate? Või ehk suudate minu väited ümber lükata? Pöördun teie poole mitte niivõrd kui ministri vaid kui Mõõdukate erakonna esindaja poole. Kui sotsiaaldemokraadi poole.
Eiki Nestor: Meie geograafilisest asendist ja suurusest tingituna saame lubada endale ainult avatud majandust. Vatupidine oleks enesetapp. Eesti ei tohu kindlasti jääda odava tööjõuga riigiks . Nii, et küsimus ei ole ainult töökohtade arvus, vaid ka kvaliteedis.Mõõdukana ja AÜ liikmena pean hädavajalikuks tööandjate ja töötajate palgalepete kaudu töötasu tõusu. Hea töö eest – hea palk.
Hyljes: Härra sotsiaalminister, kas ei oleks otstarbekas maksude tõstmise asemel maksu hoopis pisut alandada ja muuta töövõimetuskindlustus vabatahtlikuks? Põhjusi oleks mitmeid - haiguslehtede väljamaksmine on palgast sõltuv ega vasta haiguskindlustuse solidaarsuspõhimõttele, sellega on seotud ilmselt ka parasjagu bürokraatiat. Samuti peab saamata töötasu hüvitama sageli hoopis keegi teine - tööõnnetuskindlustus, liikluskindlustus. Ka töö iseloom on paljude jaoks muutunud – osal töötajatest tuleb sõltumata haigestumisest oma töö niikuinii ära teha, teistel võimaldab reedest pühapäevani või graafikujärgsetel vabadel päevadel "haige olemine" saada hoopis täiendavat tulu jne. Vallandatud ülemuste puhul tavalised pikad haiguslehed näitavad, et süsteem on oma aja ära elanud. Või vähemalt ei tohiks ta olla kohustuslik. Sünnituspuhkus jääks muidugi haigekassa poolt tasutavaks.
Eiki Nestor: Ei ole nõus. Palga kaotus haiguse tõttu halvendab oluliselt inimese majanduslikku olukorda. Pikaajalise haiguse või töövõimetuse eest ei ole keegi kaitstud.
clara zetkin: Härra Nestor, Te teate suurepäraselt, et "lesepensionide" kaitsja
Siiri Oviir ei lõikaks praegu poliitilist profiiti, kui riigikogu oleks pensionikindlustuse seadusega eelmine nädal maha saanud. Selles, et läks nagu läks, mängisid põhirolli kolm leskede kaitsjat koalitsioonist, sealhulgas auväärt Mõõdukas Marju Lauristin. Miks Marju nii talitas? Miks ta pani Teile pommi?
Eiki Nestor: Küsige seda palun Marju Lauristinilt online intervjuu käigus.
Jüri: Kas Teie arvates, Eiki Nestor, on seaduslik ja heade kommetega kooskõlas, et Tallinna uute ühendhaiglate peaarstide (juhatuste esimeeste) kuupalgad määrati suurusjärgus 50 000 - 60 000 krooni? Seda olukorras, kus Keskhaigekassa direktriss põhjendab halba ravikvaliteeti pidevalt rahapuudusega, järjekorrad pere-ja eriarstide juurde juurde on kujunenud talumatult pikaks. Kas Te ei arva, et teenekad sotsid nagu Rei, Oinas ja Martna keeravad neist Teie valitsemisajal toimunud häbitegudest kuuldes hauas teist külge?
Eiki Nestor: Palk peab vastama tehtavale tööle - seda on arvanud sotsid läbi aegade. Juhatuste esimeeste ja peaarstide palgad määravad nõukogud ja nemad peavad selle eest ka aru andma. Perearstide juurde järjekordi ei ole.
Estrella: Austatud sotsiaalminister,
Sooviksin teada, miks ma maksumaksjana ei saa arsti juurde minna kui seda vaja on. Nagu teada, soovitatakse naistel käia 2 korda aastas günekoloogi juures. Lasnamäe tervisekeskuses olid oktoobri algul kõik numbrid kuni aasta lõpuni otsas, kuid selle eest soovitati minna sealsamas tasulise arsti juurde.
Miks inimene peab ootama kolm kuud järjekorras? Kas Teie arvates peab planeerima oma haigestumise aasta algusse, kui on raha ja vabu numbreid arsti juurde?
Paljud haigused, sh. vähktõbi, ei oma algstaadiumis mingeid sümptomeid ja neid saab avastada vaid regulaarsel läbivaatusel. Kes vastutab selle eest, kui inimene ei pääsenud pikkade järjekordade tõttu õigel ajal arsti juurde ja seetõttu avastatakse tal hiljem krooniline haigus või koguni vähk?
Eiki Nestor: Kui Lasnamäe Tervisekeskuses on numbrid otsas, on Teil õigus pöörduda teise tervishoiuasutusesse.
memos: Mul oleks teile üks küsimus veel. Kuidas te kommenteeriksite seda, et uue töölepinguseaduse kohaselt on tööandjal kasulikum vallandada töötaja ebaseaduslikult kui koondada teda? Kas see ongi nüüd valitsuse uus lähenemine, et soodustada ebaseadusliku vallandamist.
Eiki Nestor: Austatud küsija. Teie arvamus põhineb meelega tehtud või vähesest arusaamisest põhjustatud kommentaaril. Seaduse eelnõus on kirjas, et valesti vallandatule tuleb maksta töölt puudutud aja eest saamata jäänud töötasu (eelnõu paragrahv 42). Kui tööandja ja töötaja edasise töö suhtes kokkuleppele ei jõua tuleb maksta lisaks hüvitist, mille suuruse määrab küll kohus, kuid mis ei tohi olla väiksem kui 2 kuu töötasu. See on töötaja jaoks etem, kui tänane
