„Euroala suurimaks murelapseks on jätkuvalt Kreeka. Ja kuigi uudis uuest valitsusest peaks rahustama spekulatsioone peatsest euroala lagunemisest, on olukord jätkuvalt pinev,“ rääkis Ernst & Young Baltic ASi juhatuse liige Ivar Kiigemägi.

„Taastumine sõltub eelkõige tehtavatest poliitilistest ja majanduslikest otsustest, kuid analüütikute arvates omaks Kreeka lahkumine pigem olulist negatiivset mõju – seda ka seni arukalt majandanud Põhja-Euroopa riikidele, kelle kaubad muutuksid siis euroalast lahkujatele kallimaks ning see kahandaks oluliselt nende ekspordi- ja konkurentsivõimet. Samuti tõstaks lahkuvatest riikidest pagev kapital keskpikas perspektiivis Põhja-Euroopa tootmissisendite hindasid.“

Euroala suurimad mõjutajad on Ivar Kiigemägi sõnul hetkel Saksamaa ja Euroopa Keskpank, kes võitlevad selle eest, et suunata nn PIIGS riike (Portugal, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Hispaania) kulude kokkuhoiule.

Konservatiivse kokkuhoiupoliitika kõrval on tunda kerget muutust Prantsusmaa presidendivalimistele järgnenud propageeritud kasvupaketile.

Analüütikute hinnangul mõjuks siiski kõike ja kõiki hõlmav kokkuhoiupoliitika aga negatiivselt nii majanduskasvule kui riikide tööhõivele.

„Taolise olukorra süvenemine muudab välisinvestorid ettevaatlikuks, aga mõjutab ka kohalikku elanikkonda, sest hoiab kodumaist tarbimist madalal. Juhul, kui väga mitmed suured Euroopa majandused asuvad kõik korraga kokku hoidma ja säästma, ei pruugi see olla kõige parem tee praegusest kriisist välja tulemiseks,“ märkis Kiigemägi.

„Huvitav on jälgida, et jalgpallis sai Saksamaa juba Kreekast jagu ning teele on jäänud veel vaid Itaalia ja edu korral tänases poolfinaalis ka Hispaania.“

Kriisist välja tulemise võimalusse annab analüütikute sõnul kindlust eurotsooni kogu riigivõla suhe SKPsse, mis täna on samas suurusjärgus USA ja UK-ga ning madalam kui Jaapanil – euroalas ja UK-s ca 80%, USA-s ca 100% ja Jaapanil üle 200%.

Eesti osas on Oxford Economics langetanud 2012. aasta majanduskasvu prognoosi 2,0% juurest 1,5% peale. „Siiski, kuni aastani 2016 analüütikud Eestis märgatavaid muutusi ei prognoosi ja majanduskasv jääb vahemikku 3,5-4,8% ja seda eeldusel, et euroliit säilib ning suuremaid kriise ega lahkumisi ei tule,“ märkis Ivar Kiigemägi. „Inflatsioon püsib Eestis endiselt kõrge – 3,8%. Töötusmääraks prognoositakse sel aastal 11,4%, ent viimane peaks pikemas perspektiivis vähenema ca 5,7%-ni 2016. aastal. Tööhõive kasv hakkab ohustama ekspordile suunatud tootva sektori konkurentsivõimet.“

Ivar Kiigemägi sõnul on Eesti majanduskasvu tempo vähenemise peamiseks põhjuseks oluline ekspordinõudluse vähenemine. „Riigipoolsed suured kulutused infrastruktuuri projektidele tasakaalustavad olukorda, kuid riik on deklareerinud järgida tasakaalus eelarvepoliitikat, mis takistab sisenõudluse stimuleerimist ,“ lausus Kiigemägi. „Sisehindade tõus ja juba kevadises prognoosis eraldi ohuallikana välja toodud konkurentsivõime kasvul mittebaseeruv palgakasv on jätkuvalt ohuks ka praegu väljapakutud kasvunumbritele.“