Hammarberg: Eesti peaks kodakondsuse saamist lihtsustama

Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik Thomas Hammarberg leiab, et riik peaks lõpetama vanematelt inimestelt kodakondsuse saamiseks riigikeele oskuse nõudmise ning lisaks andma Eestis sündinud lastele automaatselt kodakondsuse.

Hammarberg esitas valitsusele memorandumi ettepanekuga leevendada kodakondsuseta (halli passiga) vanadele inimestele kodakondsuse saamiseks ettenähtud keelenõudeid ning tõsta lihtsustatud korras kodakondsuse saamise vanusepiir pensionileminekueani. Praegu teeb riik järeleandmisi üksnes varem kui 1930. aastal (kaasaarvatud) sündinud inimestele.

“Paljud vanemad inimesed ei ole võimelised enam keelt õppima ning seetõttu on vajalik, et riik vähendaks takistusi ning teeks kodakondsuse saamise enam vähem automaatseks, eeldusel need inimesed avaldavad ise kodakondsuse saamiseks soovi,” ütles Hammarberg pressikonverentsil. “Ma ei usu, et keeleoskus siinkohal takistuseks on, kui nad avaldavad selleks (kodakondsuse saamiseks – toim.) soovi,” ütles ta.

Volinik tunnistas ka, et paljud vanurid, kes on Eestis pikka aega elanud, ei oleks Eestile lojaalsed kodanikud, kuigi seda saab tähendada vaid üksikutel juhtudel. “See võib nii olla mõningatel juhtudel, kuid mitte kõigi puhul,” ütles ta lisades, et venekeelses piirkonnas on raske keelt omandada.

“Valitsusele meeldiks, kui kodanikud oleksid seaduskuulelikud ja lojaalsed, ning, et kodakondsus ei oleks üksnes formaalne,” ütles välisminister Paet.

Paeti sõnul kuulub eakatele kodakondsuse andmise lihtsustamisprotsessi üle otsustamine siseministeeriumi pädevusse, mis peaks küsimusele ka oma kommentaari andma.

Memorandumis soovitab Hammarberg tagada Eesti kodakondsus automaatselt sündivatele lastele, kes muidu jääksid ilma kodakondsuseta, sest ka nende vanematel pole kodakondsust.

Paeti sõnul on valitsus kindlasti nõus seda ettepanekut arutama, sest ÜRO lastekaitsekonventsioonis, millega Eesti on ühinenud, on kirjas, et lapsel on õigus kodakondsusele.

Hammarbergi hinnangul on vähemuste olukord Eestis üldiselt “positiivne”, eriti mis puutub nende õigusesse kohalikel valimistel valida. Lisaks peaks Eesti voliniku sõnul hoolitsema selle eest, et kodakondsuseta inimesed teaksid oma võimalusi. “Edaspidise usalduse loomine on vajalik,” ütles ta. 

Erinevalt hiljuti Eestit külastanud ÜRO eriraportöör Doudou Dienest, leiab Hammarberg, et vene keele seadmine Eesti teiseks riigikeeleks pole vajalik. Voliniku sõnul piisaks, kui Eesti tunnustaks vene keelt vähemusgrupi keelena, et vähemus saaks oma emakeelt kasutada, kuid selleks ei peaks kogu asjaajamist kakskeelseks muutma.