HARRI KINGO vastused Online intervjuu küsimustele

 (54)

Ma ei oodanud sedavõrd palju küsimusi. On ilmne, et ammendavaid vastuseid kõigile pole võimalik anda – Megal on oma formaat, mis seab omad piirid, samas nõuaks mõni pealtnäha lihtne küsimus vastamiseks traktaati. Pean seepärast paratamatult tegema valikud. Jätan vastamata nn. filosoofilised küsimused – pole võimalust siia “kogutud teoseid” kirja panna. Usun, et tulevik toob veel teemasid, mille all kommentaare avaldan ja küsijad saavad oma vastused neis. Muuseas, mu mailiaadress on alati mu nime kõrval täiesti saadaval. Aga et mitte kõik küsimused polnud heatahtlikud, siis – nagu küsimus, nii vastus. Küsijad lõid küsides ise enestele mängreeglid – olgu siis fair play. Niisiis, esiteks:

juut,

millega praegu tegeled

Kinnisvara ja õigusega.

arvaja,

Miks sa igale võimalikule ametipostile kandideerid?

Igale võimalikule olen tõesti kandideerinud – otsisin üksvahe stabiilset tööd, sest erapraksis juristina on väga heitlik. See ju normaalne, kui inimene otsib tööd ja kandideerib sinna, kus arvab end hakkama saavat?

Aga ma pole kandideerinud igale v õ i m a t u l e ametipostile, nagu küsija vist oleks tahtnud küsida, kui tal poleks emakeelega probleeme. Ajakirjanduski käib keeleliselt alla, mida siis ühelt “lihtsurelikult” nõuda...

karmela,

Kuidas on parteilise kuuluvuse ja vaadetega?

Ei kuulu ühtegi erakonda. Olin üle-eelmistel valimistel Keskerakonna liige ja tegin nende teleprogrammi. Edasi jäin aastateks surnud hingeks, kuni taipasin saata avalduse sooviga välja astuda. Ei mingit skandaali, tüli vms. Tunnen Küllo Arjakast, KE peasekretäri juba oma 30 aastat ja oleks ka imelik olnud...

yx,

Harri, kunagi olid tuntud ja tunnustatud ajakirjanik, miks sa ameti maha panid?

Ma ei arva, et oleksin sellealasest tegevusest lõplikult loobunud. Näis, mis elu toob.

Amber Valletta

Kas sinul on juba internetisõltuvus välja kujunenud?

Mida sa teeksid siis, kui sa EI saaks oma mõtteid internetis väljendada?

Ajalehed sind millegipärast ei avalda...

Ei ole tundnud sõltuvust. Oma 45-st eluaastast olen 44 elanud Internetita, televiisori suutsime perre osta kui olin 12, oma kodutelefoni sain ca 40-selt, mobiili 42-selt... Ja ma olin elus. Oleksin ka nendeta.

Aega aga kulub netis just niipalju kui kulub mõne teema läbilugemiseks ja kommentaari trükkimiseks. Ma ei vaeva end eriti mõtlemisega kui kirjutan, nagu inimene ei pea end igal hommikul vaevama uuesti käima õppimisega. Raskeim on ära arvata see sõnastus, mis oleks lugejale üheselt mõistetav, st. on teatud “keeleprobleem”: inimestel on samas keeles samadel sõnadel ja mõistetel erinevad tähendusväljad, erinevad seosed. Neid on tundmatute netikasutajate puhul pea võimatu ära tabada. Ja siis tuleb sõnu valida, et öeldu oleks võimalikult üheselt mõistetav. Aga mida öelda, see pole olnud aeganõudev.

Ajalehted? Neil on mõttekam maksta oma palgalistele kui välisautoritele. Pealegi pole ma sinna ammu enam midagi saatunud ning neil pole, mida minult avaldada kui nad ka seda tahaksid.

peevee

Tegelikult on Kingo suuresti üks põhjakäinud grafomaan...

Jne. Põhjakäinud? Huvitav... Mida see sõna küsija meelest tähendab? Kus/mis on “põhi”? Kus/mis on “tipp”?

Bizarre

Kas unistate? Millest?

Ma ei tegele unistamisega. See on suuresti ajaraiskamine.

Fem

Kuule Harri, sama palju kui mõtlejana, oled sa kuulsust kogunud ka joodikuna. Kuidas sul praegu alkoholiga suhted on?

Lausa ootasin seda küsimust, tõesti.

Läheb neljas aasta ilma mingi alkoholita. Samas pole ma mingi võitlev kainur – kui sõber tuleb ja tal raha pole, aga juua tahab, ostan ise talle pudeli. Sest ma ju mäletan... Mu kodubaar on praegugi pudeleid täis... aga ma ei teagi, mis seal seisab.

SM

Kas te ajate meelega oma artiklites asjad teravaks, et rohkem arvamusi tuleks või kajastub nendes alati raudselt teie isiklik seisukoht?

Väljendan alati omaenese arvamusi, ka siis kui olen terav. Kelle siis veel? Ja kas tõesti olen terav? Pigem irooniline, kui on põhjust. Ja rumalus ning kurjus on piisav põhjus alati.

tsooru

Loe veel

Miks me alati tülli läheme. Mina olen nii armas?

Ühes konkreetses situatsioonis mõne päeva eest nimetasid mind avalikult äärmiselt alatuks, sest ma kasutavat ära naiste abitu seisundit, võttes neilt suuri summasid elatusraha protsesside eest nende laste arvelt. Sa ütlesid seda “kergelt ja möödaminnes”, kirjutades teise käega kommentaare moraalist ja eetikast. Sa ei põhjendanud sellist mõttetust millegagi. Kuidas ma peaksin sinusse pärast sellist otsest laimu suhtuma? Millist kiitust sa minult selle peale ootad? Arvad, et oled sellisena “nii armas”?

piimasõber

Harri, kui sulle pakutakse tasuvat tööd, kuid ilmneb,et tegemist on mõningal määral ümbrikupalgaga. Kas lõpetad suhte ja annad tööandja üles?

keenjus,

Kuidas oli moraali ja eetikaga ümbrikupalku saades?

Hiljaaegu sõimasid sajad inimesed ja küllap teiegi Internetis üksmeelselt riiki, et see kavatseb hakata konfiskeerima inimestelt Kadaka turult ostetud piraatkaupa. Leiti üksmeelselt, et kui ettevõtja jätab riigile maksud maksmata, siis on see riigi ja ettevõtja omavaheline asi ning ostjat ei saa ega tohi selle eest karistada.

Täpselt sama kehtib ümbrikupalkade suhtes – see on riigi ja tööandja vaheline asi.

Kui töö on tehtud ja isik saanud kokkulepitud palga, siis on edasi vaid riigi mure, kuidas ja kui palju tööandja riigile makse maksab ja kas riik seda ka tagada suudab. Muuseas - viimane, kes pääseb raamatupidamise juurde on töövõtja. Pealegi on tal alati täielik alus eeldada tööandja ausust, olla heauskne – et tööandja tasub ettenähtud maksud. Sest just tööandja on kohustatud need summad üle kandma. Mitte töötaja.

Mind kohati lausa hämmastab inimeste juriidiline harimatus – nad ei tea oma elementaarseid õigusi, võimalusi end kaitsta ega asjaajamise korda...

Muuseas, nähes, kust suunast küsimus tuleb – nii Uudisteraadios oligi. Meie, ca 20 ajakirjanikku pluss 20 lepingulist kaatöötajat pluss veel lugematu hulk esinejaid olime heausksed, sest meile lubati, lubati, lubati. Aga kokkuvõttes polnud see meie asi. Mis puutub eetikasse ja moraali, siis kas tõesti arvab keegi, et Uudisteraadio omanikud või too õnnetu tankist ise alustas avalikkuse ees juttu oma ümbrikupalkadest, mida maksis? Ajakirjandus kajastas seda pikalt, aga mitte nende vaid meie, ajakirjanike initsiatiivil. Te ju mäletate tollaseid Sõnumilehte, Postimeest, Õhtulehte, saadet “Kahvel”? Mäletate, sest kuidas muidu oskaksite küsida?

Teine suurem grupp küsimusi puudutas liba-Kingot, tema saatust, minu suhtumist ja lubadusi. Õnneks oli üks küsija – seekord siis Lembit - teinud ära suure töö ja koondanud Mega arhiivist ise põhilise info ühte pikka küsimusse. (Selgituseks – keegi tegi “nalja” ja kasutas mu nime ja mailiaadressi, jättes igale poole minu nime all kas oma väljamõeldisi või paigutades suvalisi minu varasemaid tekstilõike suvaliste teemade alla.)

Küsija Lembit oleks kerge vaevaga ise võinud leida vastuse küsitule, kui ta poleks liiga hoogu sattunud copy/paste klõpsutamisega ja viitsinud ka lugeda, mida kirjutasin selle kohta. Niisiis, minu copy/paste iseendast, Lembitu vahendusel:

“Ja sa võiksid taibata, et olen nüüdsest kohustatud oma sõna ka Mega ja Delfi rahva ees pidama - mul pole enam taganemisteed k u i j ä t k a d o m a t e g e v u s t . . .”

“Naljataja” oma tegevust ei jätkanud. Mina aga pidasin sõna ja ei andnud asjale ametlikku käiku. Seekord. Meie vahel on rahu. Loodan, et mitte vaherahu. Ta mõistis mind, mina teda. Intsident on ammendunud, aga kaasus on õhus ja ootab uut naiivikust kamikadzet.

Mis puutub Delfi ja Mega toimetustega konsulteerimisse, siis nägin sellise situatsiooni tekkimise võimalust ette juba paar-kolm kuud varem ning pöördusin küsimusega nii hr. Hõbemäe kui hr. Luige poole (vastuse Delfist sain hr. Tanklerilt). Mõlemad vastused langesid sisuliselt kokku ja kirjeldasid teksti autori avalikustamise tingimusi. Tundke ise huvi. Lisaks tegin ettepaneku anda sõna erapooletule juristile, et kommenteerida au ja väärikuse alandamist, solvamist ning laimamist Interneti vahendusel kehtivatest seadustest lähtudes. Näis, kas antakse. Võiks ju.

Ma ei näe, Lembit, kusagil mingit “jõuetut ähvardust”, millesse peaksin kuidagi suhtuma. Või soovid sa tõesti, et murraksin sõna ja algataksin menetluse inimese suhtes, kes loobus oma tegevusest? Sa oled väga vaenulik tema suhtes...

Ja veel – keegi pole kellegi andmeid mulle teatavaks teinud, olge mureta. Kui see toimub, siis vaid seadusega ettenähtud korras ja alusel ning selleks volitatud isikute nõudel.

Tekster

Kuidas sinu arvates peaks sellistel juhtudel toimima - kas seadus saab reguleerida Interneti vabadust olla ise või olla hoopis keegi teine?

Esiteks – Internett on tavaline inimestevaheline suhe, ei ole mõtet seda idealiseerida või müstifitseerida, kuigi tal on oma omapära... Muuseas, nagu telefonilgi...

Teiseks – seadusi ja inimese õigust kaitsele ka sõnalise vägivalla ja ründe vastu pole keegi ära muutnud.

Kolmandaks – keegi ei tohiks enesele võtta vabadusi kellegi teise arvel – see on vägivald ja ka Internetis.

Ning küsimus: pätt võtab enesele vabaduse olla vägivaldne - sind peksta ja röövida. Kas me peaksime austama tema vabadust seda teha?

Ded

Mujal ka figureerid (ja maailmaparandamisega tegeled) kui veebis?

Ma ei tegele maailmaparandamisega. Kas arvad, et maailm on kuidagi katki? Mina ei arva.

Miks Sa õige nime all kirjutad?

Alles sellest Delfis kirjutasin. Pean vajalikuks, et inimene vastutab oma sõnade eest, nagu ta vastutab oma tegudegi eest. Minagi.

Kas Sa arvad, et keegi, kes Su kirjast aru võiks saada, suudaks/viitsiks seda leida 100 mõttetu kirja vahelt? Aga inimene, kes leiab Su kirja 100 lolluse keskelt- on talle mõtet kirjutada?

Sina ja mõni teine on selle 1/100 üles leidnud. Kas oli mõtet leida, seda peaksin küsima sinult... Aga siin sa oled, küsid ja mina vastan. Kuidas ma ütleksin nüüd, et meil pole siin mõtet? Vähemasti sina leidsid mõtte küsimiseks, kas pole? Ja kas mina peaksin seda mõttetuseks pidama?

Kas paremat auditooriumi pole kui internetis vegeteerijad?

Küsimuses peitub küsija enesevaatlus ja enesehinnang ning arvamus netis olijate kohta. Ma ei jaga seda arvamust.

Mitu tundi päevas kulutad portaalides kirjutamisele?

Kokku võibolla päevas... keskmiselt pool tundi? Pluss-miinus. Kõige enam võtab aega mitte mõtlemine, mida öelda vaid kuidas öelda. Ja omaenese näpukate parandamine.

Arvad, et see on kõva rentaablusega tegevus (seda sõltumata sellest, kas üritad muuta ennast või teisi)?

Minu jaoks kindlasti – kirjutamine sunnib ennast eneses selgeks mõtlema.

Pead end usklikuks?

Ei pea. Ma olen.

Mis tunne on nii palju nii toredaid küsimusi saada?

Eeskätt on see vastutus oma sõnade eest. Ja kui ütlesin ennist, et tavaliselt pole mul probleemi, mida kirjutada, siis seekord oli. Sest osa küsimustest olid tõsised ja heast tahtest kantud.

Sügisene

Läbi kelle/mille olete jõudnud oma maailmavaate hetkeseisu ja kas see on lõplik? Kas ja kui, siis millistel tingimustel oleksite nõus oma seisukohti, tõekspidamisi, vaateid muutma või korrigeerima?

Areng pole kunagi lõplik ja igas inimeses on praktiliselt lõpmatuse potensiaal. Aga sellest kas ei teata midagi või ei usuta seda või võetakse seda väga materialistlikult – “Minust saab Bill Gates!” Kas ikka saab? Potentsiaal, mida silmas pean ja mille tõttu on iga inimene unikaalne väärtus on vaimne (spiritual). Iseasi, kui palju on konkreetne isik seda oma elus suutnud eneses avada. See on pea ainus mõõt, millega inimesi mõõdan.

Püha Graali otsinguil, 04.10.2000 16:41:14

Harri, mulle tundub sinu tekste lugedes, et vaheldumisi võtavad suu täis sinu isiksuse Ego ja sinuga samasuse saavutanud Absoluut, tõrjudes sinu "Mina" hoopis nurka nosotama. Ehk võtaksid end kokku ja saaksid jagu kaosest eneses?

Kummaline arusaam – ma nagu peaksin siin ja praegu muutuma puhtvaimseks? Vara veel...

Kaos, 04.10.2000 16:59:26

Harri, prügimäefilosoof, kuidas loodad sa mind võita?

Minu vägi on kõikvõimas ja kõikjale ulatuv. MINA OLEN!

No ole. Mis minul sellega asja?

szatan

Kas oled Kaose võitmiseks kaalunud appi kutsuda Maxwell Smarti?

Kummaline, aga Maxwelli Deemoni põhimõttel näikse Universum toimivatki, seega perpetum mobile’na... Negentroopiata poleks meid siin mõtteid vahetamas, või mis? Arvata, et elu teke on juhus on sama “tark” kui arvata, et Leonardo komistas oma paletiga lõuendisse... ja nii tekkiski Gioconda.

Aga kui keegi usub Kaosesse ja peab seda oma ideaaliks, siis selle ta ka saavutab. Kahjuks.

Meediashaakal

Harri "jooksev mees" Kingo, kuidas tunned end meediastaarina?

Ma ei tunne end meediastaarina.

Kas arvad, et oled parem kui teised, parimatest parim?

Te lihtsalt ei tunne ennast ega tea kui head te ise olete, sellest siis ka sellised “küsimused”.

Kas kavatsed pikalt sadulasse jääda? Vähemalt sama kauaks kui Hillar Kohv?

Mis on sinu jaoks “sadulas olema”?

Kas tunned hingesugulust Ülo Kiplega?

See nimi ei ütle mulle midagi.

Kas sa ei arva, et sinu "sõnum" sarnaneb tema omale - seda nii pikkuselt, segase sisu poolest kui viiruslikult levikult?

Mis on tolle Ü.Kiple sõnum? Ja kas pole, et segasele näib selge segasena? Ja et nii on, siis kumb meist on segaduses? Kes küsib siin palju ja kõike ja korraga ja läbisegi?

Immanuel Kant

Harri Kingo võiks olla sobiv eksponaat, demonstreerimaks "asja iseeneses", kui ta kramplikult ei püüaks tunnetamatut tunnetada. Või arvad, Harri, et suudad seda, mida mina ei suutnud?

Inimene on siis enesele tunnetamatu? See oli vaid teie enese valik, Immanuel.

Nils, 05.10.2000 12:08:55

Kas Te olete pigem ühiskonna stoiline kõrvaltvaataja või selle haavunud ohver?

Ma ei pea end millegi-kellegi ohvriks. Ka mitte stoiliseks kõrvaltvaatajaks.

Kas linn on normaalne elukeskkond?

Vanaduses koliksin siit ära – linn muutub üha tüütumaks.

Kas moraali- ja eetikanormid saavad puhtkokkuleppelistena ühiskonda reguleerida ehk kas kristlusest pärinevad normid saavad eksisteerida ilma selle allikata?

Eks küülikuemagi hoolitse oma järglaste eest ja kui tahta, võiks sellest küülikumoraali tuletada. Pigem on tegemist instinktiga. Sama inimesegi puhul ja seda nimetaksin arenguliseks või kogemuslikuks moraaliks vastandina ilmutatud moraalile. Seega on moraali päritolu kahene ja ilmutatus teeb temast inimmoraali. “Puhast” arengulist moraali on aga külluses meie keskel kõndimas. Sulle on ju tuttavad väljendid “hundimoraal” ja “dzhungliseadus”?

Õiendaja, 05.10.2000 14:40:20

Mina ei saa tõsiselt võtta ei Harri Kingot ... tema pideva maailmanabana esinemise pärast. Selle poosi võiks ju andestada, kui ta tõesti arukat või vaimukat teksti toodaks. Osavalt jooksev sulg ei suuda paraku varjata ei sisemist segadust ega demagoogitsevat ülbitsemist. Pealegi on Harri end ise vabatahtlikult poksikotiks välja riputanud. Las saab siis mõned virtuaalsed sinikad. Nüüd teema juurde. Miks sa, Harri, tekitad korralagedust ja kaost? Kas sulle meeldib troonida keset vaimseid varemeid?

Kuidas peaksin kommenteerima ühe inimese alaväärsuskompleksi? Kui järgmine online intervjuu on sinuga, siis ehk... Aga ma ei pea siin kedagi vaimseks ahervaremeks. Sinagi pole seda, kuid oleks pikem jutt sind ennast selles veenda.

Jürka, 05.10.2000 15:16:50

Avaliku elu tegelasele iseenesestmõistetav küsimus: milline on Su praegune pereelu?

Mul on väga rahulik, selge, usaldusel rajanev ning stabiilne vabaabielu.

Kuidas suhtuvad Sulle lähedased inimesed Sinu Internetiharrastusse ja sellesse, et julged/tahad netis kasutada oma õiget nime?

Mina ei keela neil enesele varjunime valida, kuidas neil tuleks pähe mulle mu pärisnime keelata?

geoloog

Miks nad sind naeravad? Mind nad naeravad, sest ma olen rumal. Aga sind?

Nad lõbutsevad. See ju nii inimlik. Kas loom seda sel kombel suudaks ja teeks?

tabivere mees

Käivad jutud, et sul on väga lähedased suhted Hillar Kohviga. Kas see vastab tõele ja kui, siis kuivõrd lähedased? kas olete koos "seda" ka juba teinud???

Esiteks, ma olen ikka mõelnud, kas Hillar Kohv on mingi väljamõeldis või midagi Mati Moguci sarnast ja pole vastuses senini päris kindel.

Teiseks algasid ja lõppesid jutud minu homoseksuaalsusest aastal 1986 kui ETV-sse läksin. Arva ise miks. Või küsi naistelt saunas – nemad seekord tõesti teavad.

alan, alan@muzi.com

mulle on kingost jäänud mulje kui elus kibestunud põhjakäinud ajakirjankust... jne. (vt. arhiivist seda tiraadi).

Mida tähendab see “põhjakäinud”? Ja miks kibestunud? Teist väga paljude viga on selles, et arvate enestest palu vähem kui mina teist arvan. Te ei pea enestest sugugi lugu ega hooli enestest. Te isegi ei usu mind kui ütlen, et olete kõik ja eranditult väga palju väärt. Sest te olete veendunud, et mitte keegi teine kui teie ise pole võimeline teist enam midagi paremat ja enamat arvama kui te ise juba arvate. Te eksite selles. Ja see teeb kurvaks, mitte kibestunuks, Alan ja Co.

Aga arvutiasjandust küsi kelleltki teiselt.

Uudishimulik

Olen ammu tahtnud küsida, et kuidas suudate jääda suht rahulikuks ja iseendaks kommentaarides sisalduva labasuse, madalast enesehinnangust tingitud ärapanemise ning eestlasliku kadeduse-vihkamise suhtes? Et nurga tagant, mustas maskis ja irwe näol suhtes??? Mina oleksin ammu alla andnud.

Kui su laps on paha laps, kas ikka tõesti annaklsid alla?

Üks

Harri, kas sa oled õnnelik?

Ma arvan, et olen... sest mulle enesele pole see küsimus enam ammu pähe tulnud.

Minul oli huvitav. Kohati päris lõbus. Tänan küsimast.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare