Heategevusliku MTÜ töötaja sai hakkama küünilise pettusega
Tähe tänav Tartus. Helehalli eramaja uks avaneb koputuse peale. Peremehel on säravvalged hambad, kuid kahtlustav pilk. “Ma otsin Margit Tamme. Elab ta siin?”
“Ei. Viimased 15 aastat mitte. Kas otsite teda nende arvete pärast, mida siia saadetakse?”
Mõnes mõttes küll.
Margit Tamm on üks vähemalt kümnest väga erilisest kliendist, kellega Viasat viimastel kuudel lepingu sõlminud. Eriliseks muudab Margiti, aga ka näiteks Krislini Alatskivilt, Kaire Palalt, Katti ja Eve Kallastelt ning veel hulga naisi asjaolu, et neid pole olemas. Keegi mõtles nad välja, lisas isikukoodid ja aadressid, kandis andmed lepingutesse. Viasat saatis neile seadmed, mis toovad majja palju põnevaid kanaleid suurepärases HD-kvaliteedis. Komplektid võeti vastu ja kadusid. Arved ja inkassofirma kirjad jõuavad nüüd inimestele, kes – mõni vähem, mõni rohkem häirituna – neist midagi arvata ei oska.
Kallastel, Kiriku tänaval, teatab läkiläkis mees küsimuse peale, kas teda korraks tülitada tohib: “Ei! Ma olen invaliid!” Kuuldes, et otsitakse naist nimega Katti Raud, muutub mees lahkemaks. Räägib pikalt-laialt, kuidas tema postkasti poevad ikka ja jälle just sellele naisele saadetud kirjad. “Ei tea, mis nad tahavad. Ma olen need ikka postkontorisse tagasi viinud.” Otse üle tee asub maja, mis on sel aastaajal ilmselgelt inimtühi, kuigi just seal peaks elama Viasati klient Eve Jaaniste. Sellenimelist pole siin kunagi elanud, teab läkiläkis mees.
Kallaste postkontori prouad vajuvad näost ära, kuuldes, miks Kiriku tänava majast post tagasi jõuab. “Ah et kelmus? Oijah, mida kõike tänapäeval küll välja ei mõelda.”
Krislin Saarejõe aadressiks on lepingus märgitud Alatskivil asuv maja, kus on kuulus antiigipood ja Kivi kõrts. Sõbralik müüjatar kinnitab, et on Alatskivil elanud kaugelt üle kümne aasta, kuid sellist nime kuuleb esimest korda.
Pala vallamaja on mõnusalt soojaks köetud ja ametnikud vehivad hirmsa hooga tööd teha. Mõne arvuti taga lausa mitu meest korraga. Viasati klient Kaire Karus, elukoht Pala küla, on kantseleitöötajale võõras nimi. “Uskuge, ma tean siitkandist kõiki. Niisugust pole siin kindlasti.”
Tartus on lood aga lausa veidrad. Näiteks aadressil Jalaka 30-6 peaks elama 24aastane Kristel Tammepõld. Vähe sellest, et räämas eramus ei näi elavat ainsatki hingelist, on võimatu ette kujutada, et siin võiks olla kuus korterit. Postkasti kõrval õhukese lumekihi all on kiri Kristelile ja näib, et selle on saatnud inkassofirma. Nõlvaku 6 maja otsides võiks postiljon aga ahastusse sattuda, sest maja pole. Ei saagi olla, sest krundil laiutab uhke kaubanduskeskus.
Ometi on keegi Triinu Laidvee (keda siseministeeriumi kinnitusel ei eksisteeri) isikukoodiga 48104015571 (mida siseministeeriumi kinnitusel ei eksisteeri) tänavu 3. jaanuaril sõlminud lepingu Viasatiga, tellides tüüneri koos HD-kanalite tasuta vaatamise õigusega.
Nii Triinu Laidvee kui kõigi teistega (kelle ühiseks tunnuseks on, et siseministeeriumi kinnitusel niisuguseid nimesid ja/või isikukoode ei eksisteeri) on lepingu sõlmijana kirjas MTÜ Abikäsi töötaja Taivi. Võiks arvata, et tema ongi andmed fabritseerinud ja Abikäe head partnerit Viasati eriti alatult tüssanud. “Absoluutselt mitte!” kõlab aga Taivi kommentaar. Naine kinnitab, et tema pole kunagi ühtki lepingut võltsinud. Kuidas lepingud tekkida said, pole tal aimugi. Tema ei töötagi enam Abikäes. Taivi kiirustab kõnet lõpetama ja palub küsimused meilile saata.
Milles siis asi? Naine, kes kelmused Ekspressile paljastas, Abikäe endine töötaja, väidab järgmist:
a) Abikäe üheks tegevusalaks oli telemarketing – Viasatile klientide otsimine. Iga uue lepingu pealt teenib Abikäe töötaja 20 eurot (see on võltsimise esimene motiiv);
b) Mullu suvel rääkis Taivi talle, üksikemale, lihtsast teenimisvõimalusest: “Ostad telefoni kõnekaardid (Taivi olevat neid ostnud Pala poest), mõtled nimed ja muud andmed välja, koostad lepingu ja olemas.
c) Kui kullerfirma paki kohale toob, püüad selle kätte saada dokumenti näitamata – enamasti pidavat see õnnestuma. “Ükskord käisime koos, Taivile toodi kaks karpi.” Karp käes, siis tee sellega, mida tahad – viska minema või müü maha. Taivi tegevat sellist trikki keskmiselt kümme korda kuus!
d) Allikas lubas mõelda, ise aga asus häirekella lööma. Kaebas MTÜ Abikäe juhtidele. Nood lubasid asja uurida, aga ei midagi. Hakkasid hoopis tema jalgealust õõnestama, kuni lõpetasid tööinspektsioonis.
üks Abikäe juhtidest, Marko Silberg, tunnistab, et on kuuldust rabatud. “Tõepoolest, mõni kuu tagasi pöördus endine töötaja minu poole ja süüdistas teist töötajat [Taivit] võltsimises. Kontrollisime. Selgus, et Viasatil pretensioone pole ja arvasime, et tegemist on lihtsalt inetu jutuga. Nüüd kuulen teie käest esimest korda, et inimesi, kellega leping on sõlmitud, polegi olemas.”
Silberg ei usu, et süüdi on Taivi, vaid just see kaebaja. Silbergi sõnul oli Abikäe Tartu osakonnas usalduslik õhkkond ning töötajad said võõraste paroolide abil kolleegide arvutites mürgeldamas käia. Silberg olevat kuulnud, et Taivi oli kaebajal ammu pinnuks silmas. “Kindlasti peab selgust tooma kriminaaluurimine,” tõdeb mees lõpuks.
Varavalges laekub e-kiri Taivi versiooniga. Naine kordab Silbergi räägitut peaaegu sõna-sõnalt ja esitab detsembris töölt lahkunud ekskolleegi vastu selge süüdistuse. “Jaanuari algul, kui mul puudus info, et ta on esitanud minu vastu kaebuseid nende niiöelda võltsingute kohta, ütles ta mulle, et tema enam ei saa jaanuarist lepinguid sisestada, aga talle kaks klienti helistasid ja andis need lepingud nii öelda mulle teha! Sisestasin ära ja siis samal päeval umbes tunni pärast sain Markolt kirja, et seletaksin väiteid lepingute osas, mis väidetavalt on vőltsitud!”
Meie allikas on sellest versioonist omakorda šokis: “Tähendab, kõigepealt lavastan ma Taivi süüdi, kusjuures tasu nende lepingute pealt saab tema. Ma omastan antennid, kaeban ülemustele ja pöördun Ekspressi poole, riskides sellega, et kriminaaluurimine paljastab pettuse ja lõpuks saan ise karistada? Seda kõike lihtsalt selleks, et Taivi tuju rikkuda?” See on tabav küsimus. Taivi mainet oleks keerulisem rikkuda, sest netiotsingu andmetel on too niigi kehvake – maksehäired, vihased kunded oksjoniportaalis...
Viasati müügijuht Aet Viira keeldub kommentaaridest. Ta ütleb, et 15. jaanuaril alustati sel teemal sisejuurdlust ja peatati koostöö Abikäega. “Kui oleme sisejuurdluse käigus välja selgitanud süüdlase(d) ja kahjude suuruse, saame otsustada, kuidas edasi tegutseme. ”
Olukord on kahtlemata nukker. Veel mõni aeg tagasi oli Viiral põhjust rõõmustada: “Tulemustele me alguses väga suuri lootusi ei pannud, kuid Abikäsi ületas meie ootusi mitmekordselt,” kirjutas ta Abikäe kodulehel. “Viasat on leidnud usaldusväärse koostööpartneri, kelle panus meie müügitulemustesse on märkimisväärne.”
