"Eesistuja riik juhib arutelusid kuni hetkeni, millal ülemkogu juhataja Donald Tusk selle üle võtab. See tähendab, et me moodustame eraldi töörühma, kus on kõik 28 liikmesriiki, kes hakkavad eelarve eelnõu jupikaupa läbi võtma ja peavad lõpuks kõiges kokku leppima. See tuuakse aeg-ajalt suursaadikute, aeg-ajalt ministrite ette," selgitas Maasikas eestistujamaa rolli.

"Protsess kestab julgelt poolteist aastat, aga meie alustame seda. Kohutavalt oluline on eesistujariigi ambitsioon, kui kiiresti tahetakse eelnõudega edasi liikuda. Osaga ei ole see aga võimalik. Täiesti teoreetiline näide: kui mõni eelnõu on mõnele suurele riigile väga tundlik, siis saavad nad öelda, et kuni meie valimisteni ei saa selle eelnõuga läbimurret tulla," lisas ta.

"Mõju avaldavad kõik sellised asjad ja poliitilised tsüklid. Oluline on teiste riikide „lugemise” oskus: kust tulevad nende positsioonid, miks need on just sellised, miks on mingi asi ühele või teisele eriti tähtis või tundlik. Eesistuja peab nägema kogu seda väljakut," selgitas Maasikas.

Loe pikemalt homsest Eesti Päevalehest!