“Tegelikult on Eesti, kogu Euroopa silmitsi tõeliselt suurte probleemidega, olgu see majandusele kiirema käigu andmine või solidaarsus ja pagulaskriis, aga meie elaksime nagu mingis mullis,” kritiseerib ta.

Ilves tunnistab, et on mures Euroopa Liidu tervise pärast, viidates, et sellist survet, nii seestpoolt kui ka väljast, ei ole meil siiani olnud.

“Me näeme mitmes riigis radikaalsete, populistlike jõudude tõusu ja kui see jätkub, siis mõne aasta pärast võivad nad moodustada valitsuse. Siis on see oht käes,” vastas president küsimusele, kas ta näeb päris reaalselt tugevaid Euroopa Liidu lagunemise märke.

Arutledes ühiskonna suure vastandumise üle, viitas Ilves, et on riigikogu ees öelnud, et kui me jätkame üksteise ja teiste lömastamisega, siis pole see ühiskond kestlik.

President arutleb ka maksupoliitika üle, leides, et meid ei aita edasi mistahes erakondlik maksupoliitika, vaid meid aitab edasi Eesti majanduse arengut soosiv maksukeskkond. Selle teema avamist ei tohi karta ja võimalikke muudatusi ei pea vaatama kellegi poliitilise kaotusena.

President märgib, et maksusüsteem peab soosima majandust, mitte takistama seda. “Samas, olgem ausad, maksupoliitika on küsimus number kaks. Küsimus number üks kõlab lihtsalt: kas siin Eestis on piisavalt inimesi, keda kaasaegse ettevõtluse edendajad vajavad,” küsib Ilves

“Kui me tahame avatud meelega välisspetsialiste, siis võtame vastu kooseluseaduse, mis näitab Eesti avatud ühiskonda ja ärme räägi, et tehnikaülikooli ühiselamus on liiga palju värvilisi. See hirmutab ju kõiki normaalseid inimesi.”

Loe suurt intervjuud president Ilvesega homsest Eesti Päevalehest!