Mida Clancy siis Eestile „ennustab“? Ühel pimedal kevadööl tungivad Vene tankid T-90 koos jalaväe soomusmasinatega üle piiri ja teevad paari tunni jooksul ettejäävad Eesti kaitseliinid ja asulad pulbriks. Autori sõnul oleks seda võinud igaüks ennustada: „Väike Eesti riik oli keskendunud diplomaatiale, mitte enda füüsilisele kaitsmisele.“

Eesti, mida Clancy kirjeldab, on siiski fiktiivne lähituleviku-Eesti, mis on meist pisut paremas olukorras. Näiteks on kaitseväe käsutusse antud tõhusad õhutõrjepatareid, mis hoiavad õhuruumi puhtana. Ka raamatule lisatud Põlva kaart pole ehtne.

Piiri taga toimub terrorirünnak, süüdlaseks osutub muidugi Eesti kaitsepolitsei ning piiri taga ootavad väed alustavad julgeolekuoperatsiooni venelaste kaitsmiseks. „Vene sõjaplaani eelduseks oli, et NATO ei soovi või ei suuda oma liikmesriiki kaitsta,“ leiab autor.

Mullu sügisel lahkunud Tom Clancy pani oma viimases romaanis Ukraina-sündmustega üsna täppi, Põlva lahinguga õnneks mitte.

Jalaväelase Edgari saatusest ning Clancy põnevikust loe pikemalt homsest Eesti Päevalehest!